Saates "Kasvupinnas" lahkame sel korral roheleppe teemat. Nimelt sai sel aastal hoo sisse Euroopa Liidu suur tegevuskava, mille eesmärk on muuta majandus kestlikumaks. Lõppeesmärk on saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks.
- Seda, kas põllumees võidab roheleppest või mitte, saab kuulata saates "Kasvupinnas". Foto: Eiko Kink
Inglise keeles on rohelepe green deal. Küsimus on, kelle vahel siis see diil tehtud on, püstitas saatejuht küsimuse.
Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann sõnas, et laiemalt võib öelda, et green deal on katusstrateegia ehk siis Euroopa Komisjon on selle lepingu osaliselt teinud iseendaga.
"Aga olgem ausad: kui uus komisjon meil hiljuti ametisse astus, tekkis mõningaid üllatusi, mõningaid tagasilööke komisjoni presidendi valimisel, võrreldes esialgse plaaniga, mida siis Euroopa Liidus või europarlamendis tegutsevad suured parteid omavahel kokku olid leppinud. Selle jaoks, et leida kompromisskandidaat, pakuti välja Ursula von der Leyeni kandidatuur. Leyen, kes hakkas mõtlema selle peale, milline see Euroopa Liidu tulevik välja võiks näha, leidis, et uus Euroopa Parlament oli suhteliselt rohelise mõtteviisiga ning nii algasid ka need mõtted, et maailma digitaliseerimise kõrval, teine suur teema, mis Euroopa avalikkust erutab, on kliima- ja keskkonnaproblemaatika,“ selgitas Tiidemann.
Mõnes mõttes võib öelda, et tegemist on millegagi, milleks Euroopa ühiskond võib-olla tervikuna on rohkem olnud valmis, aga see kokkulepe konkreetselt on praegu komisjonikeskne, Euroopa Parlamendi sellise poolvaikiva heakskiiduga, lisas asekantsler.
Saates "Kasvupinnas" on külas maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak. Saadet juhib Vahur Tõnissoo.
Kes on roheleppes võitjad ja kes kaotajad, saad teada, kui kuulad saadet "Kasvupinnas":
Saadet toetab Agroekspert.
Seotud lood
Riigieelarvest tuleb panna veerand miljardit
Euroopa Komisjoni plaanide järgi saab Eesti kasutada põlevkivienergeetikast ülesaamiseks 125 miljonit eurot õiglase ülemineku fondi vahenditest, selle raha kaasamiseks tuleb ka riigil endal teha olulisi kulutusi. Ühtekokku saab siis Eesti kohalikest fossiilkütustest lihtsamaks üleminekuks kulutada kuskil 570 miljonit eurot.
Piirkonnad nagu Ida-Virumaa Eestis ja söepiirkonnad Poolas peavad seitsme aasta jooksul saama vähemalt 100 miljardit eurot, et Euroopa Liit suudaks 2050. aastaks jõuda kliimaneutraalsuseni. Suure osa sellest rahast peaks andma liikmesriigid ise.
Leedus registreeritud päikeseenergia arenduskontsern Sun Investment Group (SIG) pakub 22. novembrini toimuva avaliku võlakirjade emissiooni käigus 2aastase tähtaja ja 11,5% suuruse aastaintressiga tagatud võlakirju eesmärgiga koguda investoritelt kuni 8 miljonit eurot.