Eestlastel on Saksamaa töökohapõhise õppe süsteemist mõndagi kõrva taha panna, leitakse seekordses „Saksa majandustunni“ saates.

- BMW tehas Leipzigis. Pilt on illustreeriv. Foto: Fabrizio Bensch
Nimelt kaasneb Saksamaal kutseõppe puhul suuremahuline töökohapõhine praktika kohe õppetöö alguses. Koguni 70 protsenti väljaõppest toimub töökohtadel ja vaid 30 protsenti koolides. Seejuures ei koolitata sedamoodi üksnes oskustöölisi, vaid ka kontoriinimesi. Nii lahendavad ettevõtted tööjõunappuse muret.
Detsembri esimesel päeval korraldas Saksa-Balti kaubanduskoda koos Saksa suursaatkonnaga tasuta veebikonverentsi, millega vahendati Saksa haridussüsteemi kogemust. Saates arutlevad Saksa-Balti kaubanduskoja Tallinna büroo juht Tarmo Mutso, konverentsil üles astunud G4Si personalijuht Eve Soolepp ning aastaid Saksamaal elanud vandeadvokaat Aet Bergmann. Küsimusi küsib Karl-Eduard Salumäe.
Muu hulgas mõlgutatakse mõtteid selle üle, kuivõrd on Saksamaa tooteid ja teenuseid saatev kvaliteedi ja täpsuse oreool seotud just nende väljaõppe süsteemiga.
Kas Saksa kvaliteedi saavutamiseks tuleb sakslaste moodi õpetada?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.