Eestlastel on Saksamaa töökohapõhise õppe süsteemist mõndagi kõrva taha panna, leitakse seekordses „Saksa majandustunni“ saates.
- BMW tehas Leipzigis. Pilt on illustreeriv. Foto: Fabrizio Bensch
Nimelt kaasneb Saksamaal kutseõppe puhul suuremahuline töökohapõhine praktika kohe õppetöö alguses. Koguni 70 protsenti väljaõppest toimub töökohtadel ja vaid 30 protsenti koolides. Seejuures ei koolitata sedamoodi üksnes oskustöölisi, vaid ka kontoriinimesi. Nii lahendavad ettevõtted tööjõunappuse muret.
Detsembri esimesel päeval korraldas Saksa-Balti kaubanduskoda koos Saksa suursaatkonnaga tasuta veebikonverentsi, millega vahendati Saksa haridussüsteemi kogemust. Saates arutlevad Saksa-Balti kaubanduskoja Tallinna büroo juht Tarmo Mutso, konverentsil üles astunud G4Si personalijuht Eve Soolepp ning aastaid Saksamaal elanud vandeadvokaat Aet Bergmann. Küsimusi küsib Karl-Eduard Salumäe.
Muu hulgas mõlgutatakse mõtteid selle üle, kuivõrd on Saksamaa tooteid ja teenuseid saatev kvaliteedi ja täpsuse oreool seotud just nende väljaõppe süsteemiga.
Kas Saksa kvaliteedi saavutamiseks tuleb sakslaste moodi õpetada?
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.