Eesti poliitkultuur on täpselt nii kõrge, kui kõrged on valijate ootused poliitikutele

„Poliitkultuuris mängivad põhirolli teemad, mis toovad poliitikutele valimistel hääli, ehk see, mis on ühiskonna ootused poliitikutele. Üks prevaleeriv joon poliitkultuuris on materiaalsete väärtuste esiletõstmine – raha, edukus, majanduskasv. Nende väärtuste ja loosungite esiletoomisega võidetakse valimisi,“ arutles Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuse esimees ja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni liige Heiki Sibul saates „Soraineni sagedus“.

Kuni 1995. aastani räägiti rohkem suurtest ideaalidest. Siis hakati pakkuma esimesi „tasuta asju“. Näiteks lubas üks erakond kõigile pensionäridele maksta pensionilisa ja see tõi neile valimistel edu. Kui teised erakonnad nägid, et maksumaksja rahaga valijatele kosja minemine toimib, siis läksid nemadki sama teed, et hääli mitte kaotada. Peame valijatena vaatama peeglisse ja andma endale aru, et poliitkultuuri mõjutab tugevasti see, mida meie valijatena ootustena lauale paneme.

Poliitkultuuri defineeritakse sageli poliitkultuurituse kaudu ning poliitkultuuril on omad tõusud ja mõõnad – oleme viimastel aastatel olnud languses ja nüüd varsti näeme, kas olukord stabiliseerub ja läheb ehk paremakski. Ümarama poliitkorrektse väljendusviisi taustal on hakanud eristuma reljeefne ja lihtsustav väljendusviis, mis on atraktiivne eriti noortele. Kui hakata sügavamalt analüüsima, siis selgub, et pakutavad lihtsad lahendused ei vii tegelikult keerulisi probleeme lahenduse suunas. Reljeefset kõneviisi ainult meelelahutuslikuna võtta ei pruugi olla hea mõte. Tasub ikka vaadata, mis on sõnade taga. Ümmargused vastused tulevad sageli sellest, et küsimustele on keeruline vastata või jääb teadmistest puudu.

Eesti on väike ja meil on väike võimudistants – me tunnetame poliitkuid ühena meie seast. On erakonnad, kes otsivad lihtsama mõtteviisiga inimest ja püüavad oma sõnumid neile suunata. Ja see toob ka edu. Mõtlevam osa ühiskonnast vaatab aga ka pikemat perspektiivi ja otsib lahendusi keerulistele probleemidele, millele lihtsaid lahendusi ei ole.

Mida annaks meie poliitkultuuri heaks ära teha? Ühiskonnaõpetus koolides võiks olla tugevam, et kasvatada noortes uudishimu ühiskondlike protsesside vastu. Näiteks Rootsi koolisüsteemis mängitakse valimisi läbi ja tegeletakse ühiskonnaõpetusega rohkem süvitsi. Lisaks, poliitikud võiksid mitte karta seista nende väärtuste eest, mida nad õigeks peavad, ning võidelda väärtuspõhise poliitkultuuri eest, annab Sibul nõu.

Kohalike omavalitsuste valimiste eel arutlesid saatejuhid Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp „Soraineni sageduse“ saates Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni liikme Heiki Sibulaga, milline on Eesti poliitkultuur praegu ning mida saaks paremaks teha.