Tänavu on Kreekat räsinud suured põlengud, mida loetakse ka üheks märgiks kliimamuutusest. Foto: AP/Scanpix
Väinsalu rääkis Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis, et kui praeguse soojema kliima juures on tagajärgedena näha põudu, üleujutusi ja tulekahjusid, siis kliima jätkuval soojenemisel hakkavad sellised nähtused ilmnema aina tihemini.
Kasumi teenimisele ja kasvamisele orienteeritud ettevõtluse vastandamine jätkusuutlikule majandusele on osa mõttekriisist, mis tuleb kliima päästmiseks ületada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kas tõesti on Euroopa rohelepe see, mis sunnib Eesti metsi toitma ülisuurt tselluloositehast, küsib Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees ja metsaprogrammi juht Siim Kuresoo. Mehaanilises töötlemises on tema sõnul lisandväärtus puidu ühiku kohta jätkuvalt oluliselt kõrgem kui keemilises ehk vähem puitu pakub rohkematele tööd ja sissetulekut.
Euroopa rohelise kokkuleppe raames on EL seadnud endale kliimamääruses siduva eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Selleks on vaja kasvuhoonegaaside heitkoguste praeguse taseme olulist vähenemist järgmistel kümnenditel.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.