Mida teha, kui oled alustav ettevõte ja soovid raha kaasata, arutleti sel korral Äripäeva raadiosaates "Soraineni sagedus" kahel korral üliedukalt alternatiivturul First North raha kaasanud Saunumi näitel. Enne Saunumi aktsiate esmast avalikku pakkumist oli First Northi turul üks Eesti ettevõtja. Nüüdseks on neid juba kuus ning huvi aina kasvab.
- Äärtes saatejuhid Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp, keskel Soraineni vandeadvokaat Kätlin Krisak ja Saunumi tegevjuht ja juhatuse liige Henri Lindal. Foto: Äripäev
„Viis aastat paned oma raha sisse, arendad, pettud, pingutad, muretsed, mõtled, paned jälle raha sisse ja siis jälle, kuni jõuad tooteni, mida on võimalik hakata müüma,“ kirjeldas Saunumi tegevjuht Henri Lindal saates „Soraineni sagedus“ ettevõtte algusaastate pingutusi selle asutajate Andrus Vare, Lauri Meidla ja Lauri Paeveere poolt.
Kui ettevõttel on suured plaanid uutele turgudele sisenemiseks ja tootearenduseks, siis on varem või hiljem hädasti vaja lisakapitali. Kui asutajate taskud hakkavad tühjaks saama ja sugulased appi ei tule, siis on kapitali kaasamiseks võimalusi piiratud hulk – võib küsida pangalaenu, pöörduda börsiväliste investorite poole või minna börsile.
Saunumiga sarnaste väikeste ja alustavate ettevõtete jaoks on kapitali kaasamiseks sobiv alternatiivturg First North, mida peab Nasdaq. Põhiturule minemiseks peab ettevõttel olema pikem tegevusajalugu ja nõuded on seatud ka minimaalsele turuväärtusele.
„Kui kaasatav kapital jääb alla 2,5 miljoni euro, on turule sisenemine lihtsam ning ettevalmistused kestavad 2-3 kuud. Finantsinspektsiooni poole pöörduda ega väga suurt dokumentide pakki koostada pole vaja,“ selgitas alternatiivturule sisenemise juriidilisi nüansse advokaadibüroo Sorainen finants- ja kindlustusõiguse valdkonna juht Kätlin Krisak. "Põhidokumendiks on ettevõtte kirjeldus, mis investoritele lihtsalt ja loogiliselt ära seletab, mis firmaga on tegemist, kes on selle taga, milleks raha kaasatakse ja mis on tegevusplaanid ehk mille jaoks raha kasutatakse."
Krisak lisab, et tuleb siiski arvestada, et First Northile saavad siseneda ainult aktsiaseltsid, mis enamasti tähendab, et osaühing on tarvis vastavalt ümber kujundada. "See protsess omakorda võib olla päris ajamahukas ja võtta mitu kuud, eriti kui osanike seas on välismaalasi," märgib ta.
Kui soovitakse kaasata enam kui 2,5 miljonit, tuleb ette võtta aja- ja rahamahukam tee. Tuleb registreerida prospekt, mis on juba palju mahukam dokument, ning kaasata finantsinspektsioon. Börsile on lisaks vaja esitada ka hulk tehnilisi dokumente. Reeglite järgi võib börs menetleda dokumente 3 kuud, kuid tegelikkuses tehakse see töö reeglina ära mõne nädalaga, lisas Krisak.
Kui võrrelda erinevaid raha kaasamine turge omavahel, näiteks Funderbeami ja Nasdaqi First Northi, siis tuleb arvestada, et Nasdaqi börsidel toimetavatele ettevõtjatele kohaldub Euroopa turukuritarvituse määrus, mis reguleerib siseinfo käsitlemist. „Seal peavad ettevõtjad arvestama, et nende elu on üsna avalik. Nii head kui ka halvad uudised tuleb investoritele teatavaks teha. Seda nõuet teistel platvormidel ei ole, kuid samas kaasneb suurema reguleerituse ja nõuetega ka teatud kvaliteedimärk,” selgitas Krisak.
“Mõlemal juhul tuleb vaadata, et raamatupidamisdokumendid oleksid korras. First Northile minekuks peab ettevõte olema aktsiaseltsi vormi ümber kujundatud, Funderbeamil seda nõuet ei ole. Funderbeami investorid moodustavad omavahel sündikaatettevõtte, mis hakkab raha kaasavas ettevõttes osanikuks. First Northil on kõik aktsiad võrdsed ja ühetaolised,” loetles Lindal rahakaasamisplatvormide erinevusi ja sarnasusi. „Üks raskemaid faase ettevõtte jaoks on see, et ennast tuleb investorile tõestada. Olen ka ise investor ja minu jaoks on väga oluline, et ettevõtte esitatud teated oleksid läbipaistvad, tõesed ja kontrollitud,“ sõnas Lindal.
„Siseteabe käitlemise kord – mida me räägime, kuidas me räägime, mida tohib ja mida ei tohi majast välja rääkida ja missugust infot koostööpartneritega vahetada,“ tõi Lindal välja enda jaoks täiesti uue asja, mida börsile minek ettevõtte jaoks kaasa tõi.
”Üldreeglina tuleb siseteave investoritele alati teatavaks teha, mitte endale hoida,” võttis siseteabe käitlemist puudutava rusikareegli kokku Kätlin Krisak, kelle tiim aitas Saunumil börsile minekuks kokku panna ettevõtte kirjelduse juriidilise osa, vaadata üle ettevõtte dokumentatsiooni ja lepingud ning koostada kogu börsile minekuks vajaliku dokumendipaketi, sh siseteabe käitlemise korra.
„Soraineni sageduse“ saates arutlesid raha kaasamise teemal saatejuhid Kaupo Lepasepp ja Mario Sõrm Saunumi tegevjuhi ja juhatuse liikme Henri Lindali ning advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaadi Kätlin Krisakuga.
Kapitali kaasamine ja kalitaliturgudele sisenemise küsimustes annab Sorainenis nõu Kätlin Krisaki juhitud finants- ja kindlustusõiguse tiim.
Saadet saab kuulata siit:
Kuidas kaasata raha, kui oled alustav ettevõte
Seotud lood
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele