Metsatervenduse juhatuse liige Ants Erik toob saates "Ettevõtte juubel" välja, et kui looduskaitsealade puhul maaomanikega ei arvestata ja ka saamata jäänud tulu ei hüvitata õiglaselt, võib juhtuda, et maaomanik väldib oma maal liikide teket ega aita kaasa liikide säilimisele. Seetõttu ongi loodushoiu üks võtmekohti maaomanike kaasamine.
- Metsatervenduse juhatuse liige Ants Erik kuulub ka Eesti Erametsaliidu juhatusse, et pakkuda erametsaomanikele tuge ja valdkonda Eestis arendada. Foto: Äripäev
Metsatervenduse 25. juubeliaastale pühendatud Äripäeva raadio saates räägime Eesti metsade seisukorrast ja tulevikust, maaomanikuks olemise rõõmudest ja muredest, veidi metsanduspoliitikast ja Eesti Erametsaliidu rollist sealjuures.
Metsatervenduse OÜ on 25 aastat tegelenud metsa- ja põllumaade ostu ja majandamisega, kokku on ettevõtte portfellis üle 14 000 hektari maad. Kollektiiv, kuhu kuuluvad ka metsnikud ja metsaülem, on pisike, kuid teenuste sisseostuga pakutakse maapiirkondades tööd ligi paarikümnele pereettevõttele.
Saadet juhib Mai Kroonmäe.
Saadet saab kuulata siit:
Metsatervenduse 25: loodushoid võidaks maaomanike kaasamisest
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.