Kriminaalmenetlus võib lõppeda siis, kui ei leita süü tõendeid ehk kuritegu pole toime pandud, kuid levinud viisiks on ka oportuniteediga menetluse lõpetamine, mis tähendab seda, et isik on küll süüdi, kuid prokuratuuri hinnangul on avalik menetlushuvi ebapiisav isiku süüdimõistmiseks, rääkis vandeadvokaat Risto Käbi saates „Triniti eetris“.
- Saates "Triniti eetris" räägiti sellest, millised on ettevõtjate sagedasemad eksiarvamused seoses kriminaalmenetluste alustamise, kulgemise ja lõpetamisega. Foto: Panthermedia/Scanpix
Riigiprokurör Kadri Välingu sõnul on oluline küsimus, mida pidada avaliku menetlushuvi aluseks. Tema sõnul sõltub see kaasusest, süüdistatava käitumisest ja taustast ning sellest, kas isikul on õigusrikkumistele kalduv käitumine. Väling lisas, et oportuniteediga kriminaalasja lõpetamisel peab süüdistatav hüvitama kuriteoga tekitatud kahju.
Riigiprokuröri sõnul võib kriminaalmenetlus lõppeda ka siis, kui osapooled omavahel ära lepivad ja jõutakse lahenduseni ning konkurentsialaste kuritegude puhul võib menetluse lõpetada ka siis, kui on prokuratuurile või uurimisasutusele infot jagatud.
Räägime saates sellest, kuidas prokuratuur kriminaalmenetlusi läbi viib ja otsime vastust küsimusele, kas ettevõtjal on õigus nõuda riigilt kriminaalasja alustamist.
Juttu tuleb ka sellest, milliste muredega ettevõtjad prokuratuuri poole pöörduvad ja milliseid vigu sealjuures tehakse. Külalised selgitavad põhjalikult, kuidas Eesti prokuratuur töötab, kes, mida ja millal uurima hakkab ning millistel juhtudel kriminaalmenetlus lõpetatakse.
Külas on riigiprokurör Kadri Väling ja Triniti vandeadvokaat Risto Käbi. Saadet juhib Gregor Alaküla.
Kuula saadet siit:
Üllatavad viisid, kuidas kriminaalmenetlus võib lõppeda
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.