Rohepööre tervikuna vajab erinevaid metalle, kuid lähiaastatel pole metallipuudusel lõppu näha. Eri valdkondade nõudlus samade materjalide järele lükkab tootjaid uute salvestustehnoloogiate suunas, rääkis Äripäeva raadios üle kümne aasta päikeseenergia valdkonnas tegutsenud firma Energiapartner juhatuse liige Mikk Saar.
- Päikesepaneelide tootja teatel on just taastuvenergia see, mis lükkab hinna alla. Foto: Erakogu
"Täna on enam levinud liitiumipõhised lahendused, samadele materjalidele konkureerivad telefonid, arvutid, elektriautod. Liitiumilahendustelt liigutakse kindlasti uutele akutehnoloogiatele, kasutatakse teisi metalle ja teistmoodi salvestust," kirjeldas Saar saates salvestuslahenduste arengut.
Samamoodi viitab Saar kiibipuudusele, mis valdkonda kimbutab. Osa tootjaid on teada andnud, et seis on lausa krtiitiline. Küll aga on positiivne, et ka see on arengut tagant tõuganud – hiljutisel Euroopa suurimal päikeseenergia ja akusalvestuse messil tuli üks tootjatest välja teatega, et varasema 14 kiibi asemel vajatakse akukonteineris nüüd vaid kahte.
"Esialgu on vaja lihtsalt kasvatada mahtusid, kuid ühel hetkel hakkavad materjalid ka ringlema," on Saar tuleviku osas positiivne. Ent mahtude kasvatamine on keeruline, sest kaevandusi ei taheta keskkonnaküsimuste tõttu arusaadavalt juurde tekitada.
Äripäeva raadio saates keskendume päikeseenergia lahendustele. Räägime sellest, millised on praegu järjekorrad päikesepaneelidele, kuidas on muutunud tasuvusaeg, millised on lahendused isetoodetud energia salvestuseks ning kuidas taastuvenergia elektribörsil hinda alla viib.
Veel tuleb jutuks see, milline murekoht seostub päikeseenergia ja Ida-Viruga. Saar avaldab ka Energiapartneri ambitsioonika laienemisplaani.
Saadet juhib Mai Kroonmäe.
Kuula siit:
Päikesepaneelide pakkuja: taastuvenergia on see, mis lükkab hinna alla
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.