Ellu jäävad keskkonnahoidlikud, sotsiaalselt tasakaalus ja eetiliselt juhitud ettevõtted

„Oleme täna jõudnud nii kaugele, et ettevõtjatelt oodatakse jätkusuutliku tegevuse vallas palju rohkem kui aeg-ajalt auto asemel rattaga tööle tulemist või kontoris prügi sorteerimise korraldamist. ESG (environmental, social and governance – toim) peab olema integreeritud ettevõtte juhtimisse. Juhid ei saa ESGd enda pealt ära delegeerida nt personali- või turundusosakonna töötaja kaela. Jätkusuutlikkus ja eetilisus peavad olema ettevõtte tegutsemise alus ning need põhimõtted tuleb sõnastada strateegilises alusdokumendis. Mingisuguseid konkreetseid vorminõudeid selleks ette ei ole antud ei ELi tasandil ega ka riigisiseselt,“ annab advokaadibüroos Sorainen ESG valdkonna vedamisega tegelev advokaat Elina Mizerova nõu saates „Soraineni sagedus“.

„Kõige selgemad mõõdikud on olemas keskkonnamõju hindamiseks – nt CO₂ emissiooni, jäätmemajanduse ja veekasutuse mõõdikud. Siin on hulk konkreetseid indeksisüsteeme, mida saab kohe soovitada. Sotsiaalseid mõjusid on juba veidi keerulisem mõõta – hinnatakse nt soolist ja vanuselist tasakaalu, aga töötlevas tööstuses nt ka tööõnnetuste osakaalu. Kõige hägusemad on mõõdikud juhtimistasandil – vaadatakse, kas eetika- ja käitumiskoodeks on ettevõttel olemas ning kas juhtide seas on sooline tasakaal paigas jne,“ avas ESG raames kasutatavaid näitajaid konsultatsiooniettevõtte Civitta partner Veeli Oeselg.

Euroopa Liidus kehtestatud ESG-alase info avalikustamise kohustuse mõte on muuta ettevõtted kestlikkuse mõõdupuu järgi kuidagigi võrreldavaks. Sektorisiseselt on selles vallas juba üht-teist saavutatud, kuid sektoriülest saab täna veel siiski vähe mõõta.

„ELi tasandil kehtestati ESG info avalikustamise nõuded esimesena finantsturu osalistele, kuna finantsettevõtted on kõige tugevamalt võrgustunud teiste majanduskeskkonna osalistega ning läbi nende kandub mõju edasi ka teistele ettevõtetele ja organisatsioonidele. Lisaks on kohe-kohe tulemas nõuded suurettevõtetele, sõltumata tegevusvaldkonnast. Neile pannakse kohustus vaadata üle oma jätkusuutlikkuse põhimõtted ja mõjud läbi terve väärtusahela. See hõlmab mh ka vastavate tegutsemispõhimõtete läbirääkimist kõigi oma tarnijate ja koostööpartneritega. Esimesena võetakse fookusesse keskkonnateemad ning seejärel hakatakse tegelema rohkem ka sotsiaalvaldkonnaga,“ kirjeldas Veeli Oeselg suurettevõtete ees seisvaid nõudeid.

„Sektoritest rääkides on esimesena sihikul lisaks finantsvaldkonnale energeetika, põllumajandus ja kinnisvara, sest need omavad suurimat mõju ja seetõttu on nad ka esimesed, kes peavad hakkama ESGga tegelema,“ lisas Elina Mizerova.

Üks pool on EList tulenev kohustus, teisalt on paljud ettevõtted juba ise ESG integreerimisega oma tegevusse pihta hakanud kas siis vastutustundlikkusest või nähes selles võimalust äri kasvatamiseks. Paljud tarbijad ja investorid teevad juba oma otsuseid selle põhjal, kui läbipaistvalt ja eetiliselt koostööpartner või tarnija oma äri ajab. Siinkohal tuleb siiski ettevõtteid rahustada, et ELi reeglid nõuavad jätkusuutlikkuse teabe avalikustamist, mitte kliimaneutraalsuseni jõudmist ettevõtte tegevuses. Nt finantsettevõttel on kohustus avalikustada oma veebilehel hoolsuskohustuse protsess (inglise keeles: ESG due diligence) ja kasutatavad mõõdikud. Avalikustamisnõude eesmärk on panna ettevõtted jätkusuutliku ja eetilise tegutsemise peale mõtlema. ESG aitab panna paika mõõdikud, mille järgi tarbija ja investor saavad hinnata, milline toode on rohelisem.

Esiteks: mõtle läbi oma ettevõtte vaatevinklist, kes ma olen ja mis valdkonnas (E – keskkond, S –sotsiaalne sfäär või G – juhtimine) mul õnnestub kõige suuremat mõju avaldada. See ei tähenda, et teiste valdkondadega ei ole vaja tegeleda, vaid lähtuda võiks „efektiivse altruismi“ põhimõttest, st tegeleda E, S-i või G-ga eelkõige, kasutades oma erialateadmisi ja oskusi. Nii on ka mõju suurem ja tegevuste kvaliteet kõrgem. Nt konsultatsiooniettevõtted, nagu advokaadibürood jt, ei oma väga suurt mõju keskkonna alal võrreldes kinnisvara- või energeetikasektori ettevõtetega. Seega on neil mõistlik keskenduda peamiselt sotsiaalsele ja juhtimissfäärile.

Teiseks: mõõda ära oma tegevuse mõjud. Selleks on erinevad metoodikad, nagu toote olelusringi analüüs või süsiniku jalajälje analüüs jms.

Kolmandaks: defineeri oma ambitsioon ehk positsioon, mille soovid võtta. Kõrgeim siht on kliimaneutraalsus, kuid võib valida ka kuldse kesktee või hoopiski miinimumnõuete täitmise.

Neljandaks: positsioonist sõltuvalt sea omale eesmärgid, pane paika tegevuskava ja hakka tegutsema.

Viiendaks: raporteeri, mida oled teinud ja mida plaanid veel teha.

Varane algus aitab jõuda õigele teeotsale!

Seekordses „Soraineni sageduse“ saates arutlesid saatejuhid Kaupo Lepasepp ja Oliver Ämarik, mis peitub vastutustundliku juhtimise moeakronüümi ESG taga; mida peavad ettevõtted tegema, et käia Euroopa Liidu, investorite ja tarbijate nõudmistega ühte sammu, ning millised sanktsioonid ja riskid ohustavad ettevõtteid, kes ESG-le tähelepanu pöörata ei taipa. Saatekülalisteks olid konsultatsiooniettevõtte Civitta Partner Veeli Oeselg ning Soraineni advokaat Elina Mizerova. Elina on Sorainenis ESG valdkonna üks asutajaid ja eestvedajaid. Advokaadibüroo Sorainen on ka ESG valdkonna esiorganisatsioonide Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ja Rohetiiger liige.