Automüüja meenutab 90ndaid: kui uus Audi kohale jõudis, oli ostja elu juba otsa saanud

90ndate alguspooles juhtis filoloogi haridusega noor pereisa Pärnpuu tollast Audi keskust. Käis öösiti koos müügijuhiga Muuga sadamas ise autodel vastas, jooksis tollipunktis putkade vahet ja andis meelehead ning kihutas talvisel teel suverehvidel ja kindlustuseta masinaga bandiitidel eest ära.

Keskmine kuupalk jäi poole tuhande krooni tuuri, uus Audi 80 maksis Pärnpuu mäletamist mööda 400 000. Liisingust ei teadnud veel keegi midagi. Aastaga õnnestus müüa võibolla 30 autot.

Osta jaksasid peamiselt kas riik või nö hämarad tegelased. Juhtus sedagi, et sularaha pakkidega auto eest ette maksnud kliendi eluküünal oli kauba kohale jõudmise ajaks kustutatud. Ümberringi valitses meeletu vaesus ja muu õudus, ent kui sa said Audi või mistahes muu uue Lääne auto rooli, siis oli korraks elu ilus.

“See oli pidupäev. Täielik pidupäev,” märgib Pärnpuu Äripäeva raadio “Autojuttude” saates.

15 aastat hiljem avas aktsiaselts Auto 100, mille juhatusse Jussi Pärnpuu kuulub, Lamborghini ametliku esinduse. Sellele eelnes mitu aastat samasugust järjepidevalt tootja uksele koputamist nagu 90ndate alguses, mil Eesti ärimehed pidasid läbirääkimisi nn rahvalike automarkidega. Pärnpuu leiab, et meie ainus “maavara” ongi ettevõtlike inimeste visadus.

Saates räägib Pärnpuu paljust muustki. Näiteks sellest, mis on Eesti autoostja eripära ning miks Porsche bränd sellega väga hästi kokku klapib. Aga ka sellest, et väiksematesse autodesse ei maksa üleolevalt suhtuda ja miks uus auto muutub aina kättesaamatumaks.

Saadet juhib Karl-Eduard Salumäe. Kuula seda siit: