Debatt: milline on poliitiliste jõudude meelsus kütuseaktsiisi teemal?

Kui 14. septembril toimuva 10. Kütuseturu Aastakonverentsi fookus on „elul pärast Vene naftat“ ja sellel, kas aktsiisi langetamine võiks leevendada kõrgeid energiahindu, siis aasta tagasi oli keskne teema samuti kütuseaktsiis. Seda võtmes, et läinud aasta alguses võimule tulnud Kaja Kallase valitsus polnud tol hetkel mitte kuidagi nõus muutma eelmise valitsuse ajutiselt diisliaktsiisi langetamise otsust, mis kehtis kuni 2022. aasta maini.

2022. mais pidi diislikütuse aktsiisi tagasi tõusma endisele tasemele, ehkki kõik märgid näitasid, et tankimine oli Lätist Eestist tagasi kolinud, Eesti ettevõtete konkurentsivõime oli hoogsalt kasvama hakanud ning miinus riigikassale oli oodatust oluliselt väiksem.

Üsna varsti pärast sedasama konverentsi ja vahetult enne kohalike omavalitsuste valimisi Kallase valitsus siiski muutis oma meelt ning aktsiisitõus jäi toona ära, õigemini lükati edasi. Sisuliselt oleme täna täpselt samas olukorras ning oht, et tankimine kolib tagasi Lätti, on taas päevakorras.

Toonane debatt on väga heaks sisendiks tänavusele konverentsile, sest see iseloomustab ilmekalt erinevate poliitiliste jõudude suhtumist kütuseaktsiisi kui nähtusesse.

Poliitikutest olid debatis esindatud Jürgen Ligi Reformierakonnast, Aivar Kokk Isamaast, Erkki Savisaar Keskerakonnast ning Martin Helme EKREst. Nendega oponeerisid Eesti Õliühingu tegevjuht Mart Raamat ja ELEA toonane juhatuse liige Rainer Rohtla. Väitlust juhtis moderaator Urmas Vaino.

Samalaadset emotsionaalset debatti on oodata ka 14. septembril toimuval 10. Kütuseturu Aastakonverentsil.

Kuula saadet siit: