Väikepankade kiire laenukasv teritab finantsinspektsiooni tähepanu
Väikepankade laenumahu kiire tõus võib tähendada ka suurt riski ja sel tuleb hoida silma peal, ütles hommikuprogrammis finantsinspektsiooni finantsanalüütik Tarvo Vaarmets.
Finantsinspektsiooni finantsanalüütik Tarvo Vaarmets analüüsis hommikuintervjuus Eesti laenuturu muutusi. Foto: Raul Mee
“Eesti väikepangad kasvatavad laenude turuosa ja see tähendab ka riskide tõusu. Võib juhtuda, et saavad laene need kliendid, kes seda ei peaks saama, kes ei ole maksevõimelised,” selgitas Vaarmets.
Kiirlaenude tõttu on noored töövõimelised inimesed sattunud laenukeerisesse ja sellest kerge vaevaga ei pääse, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis pankrotihaldur Martin Krupp.
Euribori tõusu ja inflatsiooni kiuste pole inimesed veel kodulaene maksmata jätnud ning ka maksepuhkustele ei joosta veel tormi, kinnitavad pangad. Samas on praeguseks alles neljandik tänasest euriborist laenuturule jõudnud.
Kaks eestimaist panka võitlevad investorite tähelepanu nimel, ühel on lähem eesmärk 10% turuosast haarata, teine tahab Eesti suurimaks pangaks saada – kumma pakkumine on investori vaatenurgast parem?
September pole minu investeeringute vastu olnud sugugi mitte lahke – turud on minult ühe kuuga võtnud 50 304 eurot. Kui arvestada, et keskmist palka teeniv inimene saab kätte 1391 eurot, siis selle arvestuse järgi kaotasin ma ühe kuuga kolme aasta teenistuse.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”