Advokaadid: riik peaks õigusabi ostma turuhinnaga nagu teisigi teenuseid

Neile, kes ise õigusabi eest tasuda ei jõua või kellele on esindaja seadusega ette nähtud, peab abi tagama riik. Seda nii kriminaal-, tsiviil- kui ka haldusasjades, selgitas advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Triin Toom saates.

"Kaitsjad ja esindajad leitakse advokatuuri liikmete seast, kuid kuna riigi makstav tasu selle õigusteenuse eest jääb kaks-kolm korda tegelikule õigusabi turuhinnale alla, on jäänud vaid käputäis väga kogenud ja efektiivselt töötavaid advokaate, kes on nõus seda tööd tegema,“ tõi Toom terava probleemi esile.

Õigusabi eest tasub riik ning tasumäärad on kindlaks määratud justiitsministri määrusega. Seni on tasu olnud 27 eurot pooltund. Justiitsministeeriumil on plaanis küll tasu 1. veebruarist tõsta 36 euro peale, kuid turuhinnast on ka see määr väga palju madalam.

Nimetatud summad ei võrdu advokaadi töötasuga, vaid advokaadibüroo, kes riigile teenust osutab, peab sellest tasuma kõik ettevõtluskulud ja advokaadile palka makstes ka tööjõumaksud. Töötasuna saab advokaat sellest kätte alla poole. Lisaks on määratud menetlustoimingutele piirmäärad, st lagi, mitme tunni eest arvet esitada saab. Nii võib juhtuda, et tasu saab küsida 1,5 tunni töö eest, kui tegelik tööaeg on 4 tundi.

Seda raha ei ole vaja advokaatidele, kes leiavad kindlasti ka muud, mõistlikult tasustatavat erialast tööd, vaid meie ühiskonna kõige nõrgematele, kes ei jaksa ega oska enda eest ise seista ega sageli tunnegi oma õigusi, rääkis saates advokatuuri esimees Imbi Jürgen ja lisas, et riigi õigusabi süsteem on mõeldud just nende inimeste kaitseks.

"Riigi õigusabi tööd tegevaid advokaate jääb aasta-aastalt aina vähemaks. Alla 30aastaseid advokaate pole nende seas mitte ühtegi. Tegemist ei ole ka mingi lihtsa tööga – valdkond on spetsiifiline, sageli tuleb tegeleda väga raskete klientidega ning selleks peab ka olema kogemusi ja oskusi, mida sugugi mitte igal advokaadil oma teistsuguse spetsialiseerumise tõttu ei ole. Kui advokaadil mõnes valdkonnas piisavalt teadmisi ei ole, siis peab ta kutse-eetika reeglite järgi ülesande vastuvõtmisest loobuma," selgitab advokatuuri esimees.

"Riik peab muutma õigusabi osutamise advokaatidele majanduslikult mõttekaks – täna ei ole sellest tasust võimalik kaasaegset advokaadibürood pidada. Ehk oleks aus, kui riik ostaks ka riigi õigusabi teenust sisse hankega nagu muid teenuseid. Vähemalt mõnda liiki asjades võiks see hästi töötada,“ pani Imbi Jürgen lauale ettepaneku, kuidas süsteemi parandada.

2022. aasta sügisel leidis ka õiguskantsler, et riigi õigusabi eest makstava tasu määrad on põhiseadusega vastuolus, sest ei taga abivajajatele õigust õiglasele kohtumenetlusele ega kaitsele. Samuti on riigikohus juhtinud tähelepanu, et kehtivad tasumäärad ei taga riigi õigusabi süsteemi jätkuvust.

„Soraineni sageduse“ saates räägivad riigi õigusabiga seotud probleemidest, advokaadi kutse-eetikast ja advokatuuri rollist saatejuhid, advokaadibüroo Sorainen partner Kaupo Lepasepp ja advokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on advokatuuri esimees ja advokaadibüroo PwC Legal vandeadvokaat Imbi Jürgen ning advokatuuri juhatuse liige, vandeadvokaat Triin Toom. Triin on Soraineni vaidluste lahendamise ja ennetamise tiimi liige ning juhib rahvusvaheliste kohtumenetluste valdkonda Eestis.