• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • 26.11.22, 14:00

Hoiu-laenuühistud vajavad reguleerimist, kuid mitte maakohtade arengu hinnaga

Vaatamata sellele, et hoiu-laenuühistutes talletatud raha Eesti majanduse tervise hoidmise seisukohast suurt rolli ei mängi, vajab see sektor piiranguid, selgub Äripäeva raadio saatest "Soraineni sagedus".
Saates "Soraineni sagedus" arutlesid hoiu-laenuühistutega seotud murekohtade üle saatejuht Mario Sõrm, Soraineni advokaat Mari Agarmaa, rahandusministeeriumist Thomas Auväärt ja saatejuht Oliver Ämarik.
  • Saates "Soraineni sagedus" arutlesid hoiu-laenuühistutega seotud murekohtade üle saatejuht Mario Sõrm, Soraineni advokaat Mari Agarmaa, rahandusministeeriumist Thomas Auväärt ja saatejuht Oliver Ämarik. Foto: Äripäev
Eestis tegutseb 21 hoiu-laenuühistut (arvestamata Eesti Arengu HLÜd). Asjad on viimasel ajal hapuks läinud neist kahega. Lisaks, kui hoiu-laenuühistud on laias laastus kaasanud hoiuseid kokku ligi 100 miljonit eurot, jättes välja täna vaidluse all oleva ühistu hoiused, siis Eestis tegutsevate pankade Eesti ettevõtete ja eraisikute käest kaasatud hoiuste maht on 23 miljardit eurot. Nende arvude peale vaadates võib öelda, et hoiu-laenuühistutega seotud probleem pole finantsstabiilsuse seisukohalt ja ühiskonna kui terviku jaoks ülemäära suur.
Lisaks, reeglina pakuvad hoiu-laenuühistud võrreldes pankadega kõrgemat intressi. Parem intress eeldab suurema riski võtmist ja võime küsida, kas riik peab kaitsma inimest suurema riski võtmise eest. Sellegipoolest ei saa mööda vaadata neist ligi tuhandest hoiustajast, kes oma säästudest mõne hoiu-laenuühistu juhatuse kuritegeliku tegutsemise tõttu ilma on jäänud. On selge, et riik peab sekkuma, kuid küsimus on, mil määral ja kuidas.
Kui palju peaks riik sekkuma?
Advokaadibüroo Sorainen maksejõuetusõiguse valdkonna juht Mari Agarmaa loetleb saates "Soraineni sagedus" hoobasid, mida riik ühistute tegevuse reguleerimisel esmajoones peab rakendama: „Piirata tuleb hoiu-laenuühistute reklaamivabadust. Samuti tuleb keelata ühistulise tegevuse juhtorganites kaasalöömine kriminaalkorras karistatud ning pankrotimenetlusega seotud isikutele. Tehniliselt on seda üsna lihtne korraldada ettevõtluskeelu kohaldamise kaudu. Järelevalve korras tuleb üle vaadata ka juhtorganitega seotud laenud. Ning neljandaks tuleb piirata ühistu liikmete võimalusi oma õigusi edasi volitada."
Hoiu-laenuühistud ise on samuti eri meelt selles, kas või kui palju riik nende ärisse sekkuda võiks – osa pooldab mittesekkumist, teised jällegi ootavad riigilt tegutsemist. Rahandusministeerium on otsinud aastaid kahe äärmuse vahel kompromissi ja praegu on seadusemuudatused väljatöötamisel.
„Üks tõsine küsimus riigi jaoks on, kuidas motiveerida ühistu liikmeid rohkem ühistu tegevuses kaasa rääkima. Ühistu liige peab käima üldkoosolekutel, seal küsimusi esitama ja kaasa rääkima ning nõudma juhatuselt välja infot. Probleem on, et paljud hoiu-laenuühistu liikmeks astujad volitavad kohe kõik oma õigused ära. Nad ei anna endale võimalustki üldkoosolekul käia ja kaasa rääkida. See peab muutuma!“ toob rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonnajuhataja asetäitja Thomas Auväärt välja peamise murekoha, mida seaduseparandused adresseerima peavad.
HLÜ – kohaliku ettevõtluse edendaja
Hoiu-laenuühistu on üks ettevõtlusvorme. Olemuslikult ei erine see väga palju osaühingust või aktsiaseltsist selles mõttes, et ta on seotud teatavate riskide, õiguste ja kohustustega, selgitab Agarmaa.
"Ettevõtluses osalemine eeldab aktiivsust ja teisalt kontrolli juhtorganite üle. Maapiirkondades võib hoiu-laenuühistu olla üks väheseid, kui mitte ainus viis laenu saamiseks ja selle kaudu kohaliku ettevõtluse edendamiseks, sest pankade jaoks on tegemist liiga kõrge riskiga piirkonnaga, mistõttu on ka kapitalinõuded kõrged,“ toob Agarmaa välja põhjuse, miks püsib vajadus hoiu-laenuühistute turu järele.
Põhitõed, mida vara kaitseks järgida
Thomas Auväärt hoiatab kogu vaba raha viimise eest hoiu-laenuühistusse ja loetleb põhialuseid, mis hoiustatud raha aitaksid kaitsta. "Enne, kui hoiu-laenuühistusse hoiustad, tee eeltööd ja uuri välja, kes on ühistu juhid. Kui oled liikmeks astunud, siis osale aktiivselt ühistu tegevuses ja suhtle nii teiste liikmete kui ka juhtorganitega. Küsi juhatuselt välja info, kes on need firmad, kes ühistult laenu saavad. Kas need on ühistu piirkonnas tegutsevad tuntud ärid või hoopiski ühistu juhtidega seotud ettevõtted? Kui näed, et ühistu juhid ei ole tegutsenud ühistu parimates huvides, nõua juhtide väljavahetamist kas või kohtu kaudu,” paneb Auväärt ühistu liikmetele südamele.
Novembrikuu ”Soraineni sageduse” saates arutlesid saatejuhid, advokaadibüroo Sorainen advokaat Mario Sõrm ja jurist Oliver Ämarik saatekülalistega selle üle, kas ja mil määral vajab hoiu-laenuühistute turg reguleerimist, et kaitsta hoiustajate huve.
Hoiu-laenuühistud vajavad reguleerimist, kuid mitte maakohtade arengu hinnaga
00:00

Seotud lood

Uudised
  • 29.10.22, 09:00
Ehituse hankijad ja pakkujad on ühes supis
Hindade peadpööritav kasv ja ebastabiilne majanduskeskkond on tänaseks loonud olukorra, kus ehitajad lahkuvad objektilt võimalike kahjunõuete kiuste, sest lepingu täitmine käib üle jõu. Tulemuseks olukord, millest ei võida ei hankija ega pakkuja – üks jääb ilma hankeobjektist, teine tööst ja tulust. Edukas pole kumbki.
Saated
  • 30.09.22, 11:50
Miks suurprojektidega seotud vaidlusi lahendavad üha enam vahekohtud?
Vahekohtul on tavakohtumenetluse ees kolm eelist, rääkisid saates "Soraineni sagedus" advokaadibüroo Sorainen nõunik ja vandeadvokaat Maria Pihlak ning Eleringi juriidilise talituse juhataja Karin Täär.
Saated
  • 26.08.22, 11:52
Idusektori trend: investeeringud süvatehnoloogia ettevõtetesse kasvavad
Idusektori trendidest rääkides on näha, et järjest enam investeeritakse süvatehnoloogia ehk n-ö deeptech-ettevõtetesse, märgiti iduettevõtluse käekäigule keskenduvas saates "Soraineni sagedus".
Saated
  • 29.07.22, 13:04
Filmitööstus võiks Eestisse tuua miljoneid, takistuseks on puudulik rahastus
Filmindus on üks neist sektoritest, kus tänu heale taustsüsteemile ja valdkonna proffe koolitavale korralikule filmikoolile on Eestil hea võimalus teenida kopsakat tulu, kuid takistuseks on puudulik rahastus, nenditi seekord filmitööstusele keskendunud saates "Soraineni sagedus".
  • ST
Sisuturundus
  • 18.12.24, 16:05
Investeerimine kunsti: muuseumikvaliteet võib maksta vähem kui pool telefoni
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele