Igaühel on õigus heale juhtimisele

Coach'iva juhtimise tugev tulemine on lõplik mõtteviisi muutus, tõdevad juhid Äripäeva raadios. See toob ettevõttesse noorema põlvkonna ja need talendid, kelle jaoks töö peab looma väärtust ja pakkuma eneseteostust. Mida see juhilt nõuab ja kuidas võib juht hea kavatsuse tuksi keerata?

Tiiu Allikvee toob välja Dan Sobacki coach'iva juhtimise kuus komponenti, millest saates põhjalikumalt juttu tuleb. Need on usalduse loomine, töötamine läbi küsimuste, järkjärguline vastutuse juurdeandmine, töötajale sparringupartneriks olemine, käitumismustrite jälgimine organisatsioonis ja tunnustamine.

Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink näeb coach'ivat juhtimist ühe osana tervikus. Talle tundub, et just nüüd on see tugevamalt laual, sest juhi tööd mõjutavad muutused keskkonnas. „Keskkond sunnib mind pöörama tähelepanu teatud aspektidele ja tehnikatele. Samas on rida hetki, kus minus pole midagi coach'ivat,“ ei taha Margus Rink ka ühte juhtimisstiili üle tähtsustada.

EASi ja KredExi ühendasutuse kommunikatsiooni- ja turundusvaldkonna juht Birgit Kermes pakub, et juhtidel, kes on endaga palju tööd teinud ja teavad, kes nad on ja miks nad on juhid, on palju lihtsam coach'ivat stiili leida. Tema näeb coach'iva juhtimise väärtust just töötaja potentsiaali avamisel: „Eriti ägedad on need hetked, kus inimene isegi ei tea, et ta suudab midagi, ja siis me teeme selle ära."

Mitmete näidete ja ka võimalike vigade avastamise kaudu koorus saate arutelust järeldus, mille Margus Rink võttis kokku nii: me kõik oleme aastaid juhid olnud, me teame ja oskame, oleme tulemusi saavutanud, aga ka meiesugustel on aeg-ajalt vaja koolitustel käia, muidu lased nagu vana rasva peal ja hakkad nurki maha sõitma.

Arutelu veab juhtimiskonverentsi „Coaching 2023 Paus“ produtsent Aira Tammemäe.