Süvatehnoloogia kasvu võtmed on ülikoolides

Endine ettevõtlusminister Andres Sutt hõikas maha eesmärgi, et meil oleks 500 süvatehnoloogia iduettevõtet aastaks 2030. Eelmise aasta lõpul oli neid 125.

"Kui kõik läheb väga hästi, mis alati, eksju läheb, siis justkui võiks kokku tulla küll. Aga reaalsus on see, et eks tuleb teha palju tööd, panustada korraga mitmel rindel, hästi palju erinevaid pall õhus hoida ja, ja siis nii-öelda loota parimat," kirjeldas Vaido Mikheim, Startup Estonia süvatehnoloogia valdkonnajuht, olukorda raadiosaates.

"Me oleme teinud erinevaid arvutusi, mõned on olnud nii-öelda salvrätiku nurga peal, oleme kokku lugenud kõik kiirendid, teaduspargid, kes meil tegutsevad Tartus, Tallinnas, ülikoolide ettevõtlusprogrammid Tartus, Tallinnas ja siis vaadanud, et kas see matemaatika nii-öelda pädev," ütles ta.

Mikheim ütles, et üheks võtmekohaks sektori kasvatamisel on ülikoolid.

"Kui me vaatame Ühendriike, kus igal endast lugu pidaval professoril võiks olla üks kuni mitu, pigem mitu ettevõtet, iduettevõtet, siis Eestis meelelaad ei ole veel päris sealmaal olnud. Meil on ettevõtlust päris pikalt vaadatud kui midagi sellist põlualust, millega üks endast lugupidav professor ei peaks tegelema. Loodetavasti on see ikkagi viimaste aastate jooksul juba muutumas," rääkis ta.

Teine ülikoole puudutav võtmeteema on teaduse ülikoolidest välja siirdamise reguleerimine.

"Meetodeid on erinevaid, aga üks asi, millega tänasel päeval ülikoolid tegelevad usinalt, on see, et mängureeglid oleks üheselt mõistetavad ja nii asutajate poole pealt, nii ülikoolide endi poole pealt, investorite poole pealt, et ei tekiks selliseid halbu üllatusi, et kuidas intellektuaalomand liigub, kuidas need meeskonnad välja liiguvad, kas ülikooli enda töötajad ikkagi tohivad olla nii-öelda ettevõtjad või ei tohi," kirjeldas Mikheim olukorda.

"Seal on ka seaduslike pudelikaelu, kus kohati kui professor tegeleb ettevõtlusega, siis ta võib lausa saada nii-öelda süüdistuse endale kaela."