Praegu üks maailma tahetumaid jazz-pianiste Holger Marjamaa ütleb, et muusikamaailma tippude tippu jõudis ta tänu sponsoritele.
- „Nii lahedaid projekte on ees ja nii heade muusikutega, keda olen ise väikesest peale kuulanud. See kõik algas tänu sellele, et mind saadeti New Yorki,“ ütleb jazz-pianist Holger Marjamaa. Pildil ka Sportlandi üks asutajaid Are Altraja sponsorite poolelt. Foto: Liis Treimann
Enda karjääri hoolauaks peab Marjamaa jazz-pealinna New Yorki kolimist ning seal mainekas Manhattani muusikakoolis tudeerimist.
Õppemaksu ja üüriraha aitas Marjamaal ettevõtjate käest teiste seas küsida ka maestro Eri Klas. Praegu tunneb Marjamaa, et ta on saavutanud läbimurde, sest muusikud, keda ta on ise austanud ja kuulanud, võtavad juba ise temaga ühendust.
„Nii lahedaid projekte on ees ja nii heade muusikutega, keda olen ise väikesest peale kuulanud. See kõik algas tänu sellele, et mind saadeti New Yorki,“ ütleb Marjamaa Äripäeva saates „Kultuur veab majandust“.
Kuigi Marjamaa on ka riiklikku abi taotlenud ja kirjutanud projekte kultuurkapitalile, siis sealt saadud summade eest ei saa suurlinnas tema kinnitusel näiteks üürigi makstud. Seetõttu on eratoetajata Marjamaa hinnangul muusikuna raske läbi lüüa.
„Kui oled juba seal keskkonnas, siis sul peaks olema võimalus enda erialale 110 protsenti pühenduda. Aga kui pead öösiti baaris töötama või mujal tööl olema, siis sa oled väsinud,“ nendib Marjamaa.
Saate teine külaline on Sportlandi üks asutajaid Are Altraja, kes räägib ettevõtte missioonist arendada Eestis toetamiskultuuri. Sportland panustab spordi toetamisse rohkem kui ükski teine Eesti ettevõtte. Järjest enam liigutakse ka kultuuri toetamise suunas.
Saatejuht on Eget Velleste.
Erasponsorid säästsid maailmakuulsa pianisti nõudepesutööst
Seotud lood
Ettevõtjat Enn Kunilat huvitab kunsti kollektsioneerimise juures lisaks isiklikule rõõmule eelkõige see, et seda kunsti saaksid näha võimalikult paljud inimesed. „Võib-olla kunagi hakkan rahale mõtlema ja numbreid kokku lööma, aga praegu seda teinud ei ole,“ rääkis Kunila.
Andekust kopeerida ei õnnestu, kuid on asju, mida on Indrek Kaselal muusikult ja ettevõtjalt Tommy Cashilt õppida.
Go Groupil ühes tütarfirmadega on selge arusaam, kuhu ja miks raha antakse või muul moel toetatakse. Üks toetus tuli ettevõtja Tiit Pruuli sõnul aga täiesti lambist – ühest telefonikõnest.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”