Järgmised paar aastat tulevad kindlasti keerulised, kuid kohalikud joogi- ja toiduainetootjad on väga vastupidavad, rääkisid sektori esindajad saates „Äripäeva TOP“.
- Põhjala pruulikoja tegevjuht Ivar Aus ja Salvesti tegevjuht Triin Kõrgmaa. Foto: Äripäev
Seekordne saade keskendus joogi- ja toiduainetootjate edetabelitele. Stuudios on külas joogiainetootjate edetabelis neljanda koha saavutanud Põhjala pruulikoja tegevjuht Ivar Aus ja toiduainetootjate edetabelis kuueteistkümnendale kohale tulnud Salvesti tegevjuht Triin Kõrgmaa.
Põhjala pruulikoja tegevjuhi Ivar Ausi sõnul on lähituleviku väljavaade pisut konarlik ja järgmised aasta-kaks tulevad keerulised, sest Eesti maksupoliitika on ettearvamatu, hinnad tõusevad, inimestel puudub kindlus homse suhtes ja tarbijatel on selgelt vaba raha vähem käes. Samas on ta veendunud, et Põhjala tuleb sellest tugevamana välja. „Ma siiski näen seda kaunis positiivsetes toonides,“ rääkis Aus ettevõtte tulevikust.
Salvesti tegevjuhi Triin Kõrgmaa jaoks tekitab järgmise aasta esimene kvartal ootusärevust, kuid samas on tema sõnul Eesti toidutööstus kriisidega toime tulles näidanud seda, et kohalikud toiduainetootjad on väga vastupidavad ja suudavad leida võimalusi toimetulekuks.
„Mina ütleks küll, et Eesti toidutööstus on väga vingelt kriisidest läbi tulnud ja täna on see küsimus, kuidas veel vingemalt edasi liikuda,“ rääkis Kõrgmaa. „Järgmised paar aastat saavad kindlasti olema kasvu poolest rahulikumad, aga teiselt poolt loovad kriisid alati ka võimalusi.“
Saates „Äripäeva TOP“ vastavad joogi- ja toiduainetootjate edetabeli osalised küsimustele, kuidas läheb sektoril praegu, milline tuleb tulevik, milliste raskustega nad silmitsi seisavad, ja jagavad soovitusi, kuidas edukalt ettevõtet juhtida.
Saatejuht on Romet Toomas Tiitsaar.
Põhjala pruulikoja juht: sektori lähitulevik tuleb konarlik
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Alkoholitootjad usuvad, et hiljuti riigikogus heaks kiidetud alkoholiaktsiisi tõus võib taas ajada eestlased Lätti kesvamärjukest ostma.
Euroopa suhkrutootjad kardavad, et jäävad sel aastal äärmuslike ilmaolude pärast toorainedefitsiiti, teatas Bloomberg. Eesti ettevõtjad praegu tarneprobleeme ei näe, kuid hind on küll juba kahekordistunud.
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.