CERT on nagu küberruumi kiirabi, sealsed spetsialistid seiravad küberruumi ööpäevaringselt. Et kahtlane tegevus saaks kinni pandud ja ettevõtja ning eraisik vajalikku abi, on oluline kõikidest intsidentidest märku anda, rääkis saates riigi infosüsteemi ameti küberturvalisuse keskuse analüütik Kaisa Vooremäe.
- CERT tuvastab, jälgib ja lahendab Eesti arvutivõrkudes toimuvaid küberintsidente, teavitab ohtudest ning korraldab ennetustegevusi. Foto: Dpa/Scanpix
Räägime sellest, millised on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete probleemid küberturvalisuse tagamisel, enamlevinud küberohud- ja skeemid, millega Eesti ettevõtted võivad kokku puutuda, ning mis on peamised ja kõige lihtsamad tegevused, mida saab küberturvalisuse parandamiseks ära teha.
Vooremäe sõnul on üks petuskeem, mis praegu ettevõtete suunal levib, arvepettus. See tähendab, et kurjategija on õngitsuslehe kaudu juba saanud kasutajale ligi, jälgib meilivahetusi ja sobival hetkel saadab vahetatud kontonumbriga arve.
Need kahjud võivad ulatuda lausa 100 000 euroni. Ja kui ülekanne on läbi läinud, suure tõenäosusega seda raha ettevõte enam ei näe, selgitab Vooremäe Äripäeva raadio sisuturundussaates.
Mida teha, kui ettevõttel on küberrünnaku ohvriks langemise kahtlus, saab lähemalt kuulata saatest. Saadet juhib Hando Sinisalu.
Igast küberrünaku instidendist tuleb küberkiirabile ehk CERTile teatada
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.