Tasuta ühistransport andis Eestis edukalt toiminud kommertsalustel bussiliiklusele surmahoobi, nüüd tegeldakse veel omamoodi kannibalismiga, süües ühe transpordiliigiga välja teisi, nentis Autoettevõtete Liidu ja Hansabussi juhatuse liige Indrek Halliste saates „Äripäeva TOP“.
- Autoettevõtete Liidu ja Hansabussi juhatuse liige Indrek Halliste. Foto: Andras Kralla
Ajal, mil riigis saetakse riigieelarve täitmise nimel pooleks igat senti ja kehtestatakse aina uusi makse, kulutatakse kümneid miljoneid eurosid ühistranspordile, mis tegelikkuses ei toimi. Erinevad transpordiliigid tegutsevad igaüks omaette, arvestamata inimeste tegelikke liikumisvajadusi.
„Tegelikkuseks on iga liinivedusid pakkuva ettevõtte „portfellis“ liine, mis suudaksid hakkama saada ilma riigi toetuseta. Välja arvatud seal, kus bussiliiklus konkureerib rongiliiklusega, millele maksab riik rohkem peale kui oleks mõistlik. Sisuliselt tegeletakse meil kannibalismiga, kus üks transpordiliiklus sööb teist,“ nentis Indrek Halliste saates Äripäeva TOP, mis keskendub äsja ilmunud Sõitjateveo TOPile.
Sama meelt oli ka teine saatekülaline, Mootor Grupi äriarendusjuht ja Sebe juhatuse liige Mart Raamat, kelle sõnul maksab näiteks Soomes sõit kiire rongiga ühest linnast teise sõit 30 eurot, bussiga aga 10 eurot. „Rong on mujal maailmas pigem mugavusteenus, lennukist rääkimata. Meil maksab aga riigi toetusel tegutseva rongi ja siseriikliku lennu pilet sama palju kui kommertsalustel tegutseva bussi oma,“ nentis Raamat, kelle sõnul pidi ka Lux Express oma Tallinna-Viljandi liini sulgema, kuna polnud võimalik enam rongiga konkureerida.
Mis toimub Eesti ühistranspordis, millele peaks tähelepanu pöörama liikuvusreformi läbiviimisel ja kuidas peaks ühistransport tegelikult toimima, seekordses saates arutletaksegi.
Saatejuht on logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saadet toetab KPMG.
Tasuta ühistransport andis surmahoobi bussindusele ja seadis sisse kannibalismi
Seotud lood
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.