Eesti üüriturg on liiga eraisikukeskne, spekulatiivne, liiga odav ja täielikult reguleerimata, aga suurinvestorite osakaalu kasv võtab aega, sõnasid Äripäeva elukondliku kinnisvara saatesarja „Ruutmeetrite taga“ saates LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim ja Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
- Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ja LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim toovad välja, millistele omadustele peab vastama eduka üüriprojekti üürikorter. Foto: Siim Sultson
„Eestis on üürikorterite osakaal eluasemeturust 18,4%, samas kui Euroopas keskmiselt elab seal 30,1% inimestest, Austrias ja Saksmaal küündib see näitaja kuni 50%ni kõikidest elamispindadest. Arvan, et meil Eestis on üürivate inimeste hulk turul sedavõrd väikse sellepärast, et meil head kaupa väga palju saada ei ole ja meie üüriturg on eraisikukeskne, puudub professionaalne üüriturg,“ arutles Riim ja lisas, et Eesti üürikorterid on jätkuvalt liiga odavad.
„Ma arvan, et meil on korteri nii müügi- kui ka üürihindade osas pikas perspektiivis väga suur kasvupotentsiaal,“ lisas ta.
Samas Sooman jäi eriarvamusele: „Meie üüriturg on väga palju selline, nagu ta on, seetõttu, et puudub mõistlik seadusandlik baas.“ See ei anna üürilevõtjale ega üürialendjale turvatunnet. See „… ei ole mingilgi moel mõistlikult reguleeritud,“ märkis ta üürituru kohta, „… rääkimata sellest, et meil puudub üürilepingute register ja muu selline.“
„Mida me näeme enda Tallinna korterite statistika pealt, on see, et veel aasta tagasi moodustasid mitte-eestlastest üürnikud umbes 45% kõikidest üürnikest, tänaseks on see langenud umbes 30 peale,“ tõdes Riim.
„See oli hea point, mille Rait välja tõi, et 40+ protsendi pealt on üürnike arv langenud … sest ega välismaalased põgenevad siit hea meelega … mitte ei põgene ..., vaid lasevad jalga lihtsalt – sest mujal on kindlam olla,“ lisas Sooman hoogsalt.
„Maksu- ja tolliamet on 2021. aastal andnud Äripäevale intervjuu, kus ta väidab, et nende hinnangul üüriturul 85% väikeinvestoritest või siis korteriomanikest jätab üüritulult saadavad maksud maksmata,“ märkis Riim ja lisas: „Ma tegin rehkenduse, et minu hinnangul jääb seeläbi riigil saamata 138 miljonit aastas. Maksuamet võiks võtta selle fookusesse ja turgu puhastada, et meil oleks ausam konkurents üüriturul.“
„Ja tegelikult ei olekski rohkemat vaja kui luua see paljuoodatud üürilepingute register. Kui see tehtaks ära ja tehtaks korralik teavitustöö, et iga leping peab olema registris, vastasel juhul ei üürivaidluskomisjon ega muud organid, kes sind aidata saavad, sellise üürniku jaoks ei eksisteeri – siis see juba ise korrastaks turgu väga-väga palju. Jah, tõesti, need, kes jätavad tulumaksu maksmata, neil ei ole midagi häda – aga tegelikult: see ei ole ju adekvaatne turg,“ täiendas Sooman.
Saates eksperdid analüüsivad üüriturul toimuvat – seda nii uusarenduste kui järelturu võtmes, arutlevad, mis tähendust omab üüriarendus eluasemete arendajale. Lisaks toovad nad välja, millistele omadustele peab vastama eduka üüriprojekti üürikorter, lahkavad arendajate ja suurinvestorite suhteid ning prognoosivad, mis ootab üürikorterite turgu ees aastal 2024 ja kes on võitjad, kes kaotajad.
Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson.
Eksperdid üüriturust: välismaalased lasevad jalga. Maksuamet, turul vedeleb 138 miljonit
Seotud lood
Arco Vara juht Miko Niinemäe ütleb aastale ette vaadates, et ta on pessimistlik. Mõningast kergendust võib tuua euribori alanemine.
Suur kinnisvaraarendajate tulemuste kokkuvõte
"Mingeid suuri hinnalangusi turul kuskilt otsast ei paista," teeb kinnisvarafirma arendusjuht järelduse sellest, et kõik kinnisvaraarendajad jõudsid kasumisse.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.