Erinevalt peaministrist ei arva Eesti töösturid, et majanduse kehv seis vingumise taha jääb. Ja asjatundja ütleb, et Venemaast pole ka midagi head oodata.
- Hekoteki juht Heiki Einpaul ütleb, et kehv seis on valede valikute tulemus. Foto: Andras Kralla
“Sellel aastal ei usu, et midagi paremaks läheb,” ütleb metalli- ja masinatööstuse Hekotek juht ja suuromanik Heiki Einpaul. Tööstuses on madalseis, ehkki viimaste kuude statistika näitab justkui tõusu. Einpaul arvab, et see on mõõtmisviga.
“Miks meie majandus alla käib? Ainult sellepärast, et me teeme valesid otsuseid. Rahapuudust maailmas pole,” annab ta olukorrale diagnoosi, leides, et konkurentsiolukord on Vene turu ärakukkumisega muutunud ning meie eelised Läänes on märksa nõrgemad kui idaturul toimetades.
Peamiselt muretseb ta sellepärast, et Eesti eksport kiratseb: “Kõik need ettevõtjad, kes töötavad ainult Eestis – nemad ju lisaväärtust riigile globaalses mõttes ei too. Toimub ainult olemasoleva raha ümberjagamine.”
Selle nädala “Äripäeva arvamusliidris” on pessimistlik meel ka E-Piima juhil Jaanus Murakal, kes selgitab, et Euroopa suured põllumeeste meeleavaldused ei ole tühjast kohast tulnud.
“See peab olema tõsine sund, et nad läheksid protestima. Aga protestimiseks on põhjust,” ütleb Murakas.
Saate kolmas teema keskendub Venemaale, kuid ka Kremli kohta ütleb Karmo Tüür, et suuri muutuseid ehk Putini langemiseni viivaid rahutusi sealt ei paista.
“Äripäeva arvamusliidri” saatemeeskond on Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Äripäeva arvamusliider: töösturid ei usu, et midagi paremaks läheb
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Peaministri juttumööda kurdavad eestlased rohkem kui näiteks lätlased ja leedulased ning see võimendab muu hulgas majanduslangust.
Reformierakonna tipp-poliitikute Andrus Ansipi ja Kaja Kallase avalik kraaklemine kahjustab nii nende endi kui ka erakonna mainet, arutlesid ajakirjanikud arvamussaates „Äripäev eetris“.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.