Meie eesmärk võiks olla kiireima asjaajamisega riik, räägib saates “Tööandjate tund” Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude. “Mis kasu on sellest, et ettevõtte saab arvuti taga luua ülikiiresti, aga kui sul vaja lubasid ja litsentse, siis nende tegemine võtab sama kaua aega kui Prantsusmaal.”
- Valdo Kalm, Remo Holster ja Argo Luude räägivad saates ettevõtete käekäigust ja vaatest Eesti majandusele. Foto: Fotokollaaž: Äripäev. Fotod: Raul Mee, Andres Haabu ja Liis Treimann.
Kui planeeringud ja load saab kiiresti, siis vaatab investor tema sõnul “vau, Eestis on maru lihtne asju teha”. “Kui Prantsusmaal võtab tehase püstitamine viis aastat, siis Eestis võiks see käia viis kuud. Selle ajaga, kui Prantsusmaal tehase püsti saab, on Eestis see juba neli ja pool aastat töötanud,” selgitab ta.
Tänane suundumus on Tallinna Sadama juhi Valdo Kalmu sõnul aga vastupidises suunas ja menetlused kestavad suurriikidest kauem. Kiire asjaajamine aga meelitab investorit, seda ta lausa naudib, selgitab Kalm.
Lisaks bürokraatia vähendamisele Eesti majandusruumi konkurentsivõime kasvatamiseks tuli saates juttu veel maksukeskkonna ettenähtavusest, töötajate puuduse leevendamisest, ambitsioonist, aga ka sellest, kuidas olla investoritele atraktiivne agressiivse naaberriigi kõrval.
Saates on külas Argo Luude, Tallinna Sadama juht Valdo Kalm ja Cramo Eesti juht Remo Holsmer. Saatejuht on Rivo Sarapik.
Tööandjad: Eestist peab saama investorite ahvatlemise maailmameister
Seotud lood
Kuidas majandus taas kasvule pöörata ja mida peavad selleks tegema ettevõtjad ning mis samme astuma riik, sellest räägivad Äripäeva raadios Alexela juhatuse esimees Marti Hääl, Saku Õlletehase juht Jaan Härms ja TREV-2 juht Sven Pertens.
Majandus langeb ja Eesti eksportivad ettevõtted kaotavad konkurentsivõimet. Mida peavad majanduse kasvule pööramiseks tegema ettevõtjad ja mis samme astuma riik, sellest räägitakse saates "Tööandjate tund".
Täiesti kindlalt liiguvad välisinvesteeringud Eestist mööda, kui siin pole tööturul palkamiseks insenere, räägib värskes saates “Tööandjate tund” ABB Baltics juht Jukka Patrikainen. Seetõttu pole inseneride nappus tööandjate, vaid kogu ühiskonna mure.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.