Täiesti kindlalt liiguvad välisinvesteeringud Eestist mööda, kui siin pole tööturul palkamiseks insenere, räägib värskes saates “Tööandjate tund” ABB Baltics juht Jukka Patrikainen. Seetõttu pole inseneride nappus tööandjate, vaid kogu ühiskonna mure.
- Inseneride puuduse mõju tunneb kogu ühiskond, leiab ABB Baltics juht Jukka Patrikainen. Foto: Liis Treimann
Samas on inseneride puudus ja nende värbamise raskus ettevõtete arengut takistanud juba aastaid ning ka tulevik paistab tume, sest Kutsekoda OSKA andmetel jääb lähiaastail puudu 70% vajaminevatest inseneridest.
Kuidas seda puudust lahendada, mida saavad teha ettevõtjad ja mida peaks tegema riik, sellest räägivad saates lisaks Jukka Patrikainenile Incap Grupi juht Otto Pukk ja Milrem Roboticsi tehnoloogiajuht Devid Liik.
Saatejuht on Rivo Sarapik.
Inseneride puudus teeb Eesti vaesemaks
Seotud lood
Eesti välistöötajate värbamise reeglid on arenenud maailma ühed karmimad ja see takistab ettevõtete arengut ning räsib majanduse konkurentsivõimet. Välismaalt töötajate värbamise seaduslikku raami tuleks nullist alustada, leiab töötajate vahendamisega tegeleva Finesta juht Heikki Mäki.
Kuna tööõigus ei käi muutuva töötamisega kaasas, võtab tööandja näiteks tööampsude puhul ühe ja sama töötaja kaheksal korral tööle ja lõpetab lepingu. Sajad tarbetud liigutused kuus tähendavad ettevõtjaile lisakulu ning kaotatud konkurentsivõimet.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.