Ettevõtjate õudusunenäo kompott – majanduslangus, kõrged intressid ja hindade langus – sai täna korraks tõeks. Veebruaris langesid hinnad 0,1 protsenti, kuid see ei näita veel mingit trendi, rääkis Luminori peaökonimist Lenno Uusküla.
- Luminori peaökonimist Lenno Uusküla. Foto: Liis Treimann
Statistikaameti kiirhinnangu järgi hinnad veebruaris kuuga veidike tõusid. “Kui jaanuaris on väljamüügid ja veebruaris lähevad tavaliselt hinnad üles, siis tõesti nõnda selline minimaalne marginaalne tõus toimus,” ütles Uusküla Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Siiski ütles ökonomist, et kui statistikast sesoonne kõikumine välja võtta, siis väikse protsendipunkti võrra hinnad langesid.
Uusküla selgitas, et kui eelmise aasta juunist detsembrini olid hinnad praktiliselt samal tasemel ja ei kasvanud, siis jaanuaris tuli käibemaksutõus ning veebruaris oli uuesti stabiliseerumine, kus hinnatõus ei jätkunud.
Uusküla rääkis ka, mida vajab Eesti majandus turgutuseks, kuidas tööpuudusega on ning mida teevad intressimäärad lähitulevikus.
Lenno Uusküla intervjueeris Indrek Mäe.
Uusküla: ettevõtjate õudusunenägu deflatsioon jõudis korraks kohale
Investeeringuteks hea aeg
Lenno Uusküla kommenteeris majanduslangust ka kirjalikult. Tema sõnul on investeeringute tegemiseks hea aeg.
“Ehituse mahud on madalad ning tulevikus võivad olla ehitamise hinnad kõrgemad ja ehitajaid keerulisem leida. Kuna Euroopa majandus on samuti aasta teises pooles vaikselt kasvamas, siis ka on õige aeg teha turupositisiooni haaramiseks investeeringuid. Samuti on õppimiseks õige aeg sest järjest enam sõltub meie majanduskasv meie oskustest,” kirjutas ta.
Uusküla hinnangul on ka majanduse väljaaade ettevaatlikult positiivne. “Esimeses kvartalis on tarbimine jätkuvalt madal, kuid aasta jooksul peaks ostujõud siiski tuntavalt hakkama kasvama väikesema hinnatõusu tõttu ja aasta teises pooles võib seni marginaalseks jäänud intressimäära langus tuua juurde rahakotti ka mõned lisaeurod,” sõnas peaökonomist.
Kõige teravam on olukord töötlevast tööstuses nendes ettevõtetes, kes on tootnud kinnisvaraga seotud kaupu Rootsi ja Soome turule.
“Ühelt poolt tundus see ärimudel väga stabiilne, sest Rootsi majandus on stabiilne, kuid tegemist on investeerimiskaupadega ning nende nõudlus on väga tsükliline. Samal ajal ei saanud enam osta ka Venemaalt odavat toorainet ja Eesti palgakasv oli erakordselt suur. Kannatanud on ka transpordi valdkond, sest Venemaa-suunaline transiit on peaaegu lõppenud,” selgitas Uusküla.
Seotud lood
Eesti sisemajanduse koguprodukt kahanes möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2022. aasta sama perioodiga 2,7%, kokku langes Eesti SKP 2023. aastal 3% ja oli jooksevhindades 37,7 miljardit eurot, teatas statistikaamet.
“Sellegipoolest on hinnatõus liiga kõrge”
Hinnad kerkisid veebruaris aastaga 4,38%, eelmise kuuga võrreldes oli hinnatõus napp 0,12%, näitab statistikaameti kiirhinnang.
Neljapäeval USA aktsiad tõusid ning S&P 500 ja Nasdaq liitindeks saavutasid seetõttu peaaegu kümnendi parima veebruari, vahendas Yahoo Finance.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.