Rahvusorkestrit suurelt toetanud ettevõtja pakub kultuuriraha murele lahenduse

Kui Sild maestro Neeme Järviga lõunalauda istus, polnud sponsorrahad veel jagatud. Küll aga tunnistas Sild raadiosaates, et pärast maestro avaldust, et maailmast pole raha veel otsa saanud, oli temaga raske vaielda. „Sinna juurde veel Olari poolt jagatud ERSO suured plaanid ja tundsime, et see kõik inspireerib meid, et toetada midagi, millesse usume,“ rääkis Sild, kuidas tee ERSO sponsorlepinguni viis.

Eelmise aasta alguses sõlmisid Iute Group ja ERSO lepingu, millega lepiti kokku, et esimene toetab teist kolme aasta jooksul 360 000 euroga. Võimalusel pikendatakse lepingut veel kahe aasta võrra, mis teeb toetuse summaks 600 000 eurot.

Kuigi summa on suur, siis osundab see suuremale probleemile. Nimelt on nii riiklikku kui eraraha kultuuris vähe ja kultuuritegelaste palgad juba pikemat aega olnud kurvaks tegevalt madalad. „ Meil on väga heal tasemel muusikud ja ka noored talendid, kes tulevad suurepärasel tasemel peale. Samal ajal oleme me ka tugevas rahvusvahelises konkurentsis ja keegi ei taha, et me palgataseme pärast nendest inimestest ilma jääksime,” rääkis Elts.

Lahendusena pakub Sild välja võimaluse, kus iga erasektori poolt kultuuri panustatud eurole vastaks riik omalt poolt sama summaga. „Mul on üks lihtne soovitus ja üks veidi keerulisem, aga mõlemad on teostatavad. Lihtne on see, kui riik ütleks, et osa kultuuri rahastust põhineb sellel, kui palju iga kultuuritegija suudab erakapitali kaasata. Nii et kui sponsoriga rääkida, siis ta teab, et kui tema paneb 1000 eurot, siis riigi poolt tuleb tuhat juurde. See oleks huvitav ja innustav,” pakub Sild välja.

Teise lahendusena on Silla sõnul vaja riigieelarve kui juhtimisinstrument üle vaadata. “Hetkel tundub meediat vaadates, et see on oma tähenduse minetanud ja riigieelarve järgi enam ei juhita, sest keegi ei saa sellest aru. Kas see eeldab riigieelarves lihtsustusi või riigi juhtimiskompetentsi tõstmist, on juba omaette teema,” jätab Sild teema lahtiseks.

Eltsi sõnul peaks riik ja meie maksusüsteem toimima ettevõtjatele innustavalt. “Me peame oma kultuuri eest ise hoolitsema, keegi teine seda ei tee.”

“Lisaks valitseb oht, et me langeme liiga turvalisse kultuurikeskkonda. Rohkem pulbitsemist võiks olla. Noorema generatsiooniga tulevad kaasa värskus ja soov asju teisiti teha. Seda peab toetama,” räägib Elts.

Lisaks kuuleb saatest, kas ja kuidas erinevad kultuuri- ja ärikeskkond Eestis ja Balkanil. Samuti arutlevad saatekülalised ettevõtete kasumi ühiskonda tagasi andmise üle ning mõtestavad kultuuri ja spordi toetamise erisusi.

Saadet juhib Sigrid Hiis.