Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
- Katrin Isotamm, Helen Klettenberg ja Kaire Kuldpere. Foto: Rain Jüristo
Roheidu Esgrid kaasasutaja Katrin Isotamm toob välja, et tegelema peabki nii suurte kui väikestega. “Väikeettevõtetel on kumulatiivselt suur mõju,” põhjendab ta, miks on oluline, et kogu tarneahel ühiselt keskkonnamõjude kaardistamisse ja vähendamisse panustaks.
ESG ja jätkusuutlikkuse regulatsioonid on aastaga kiirelt arenenud. CSRD direktiiv ja ESRS-standardid eeldavad väärtusahelapõhist lähenemist, et ettevõtted saaksid täpse ülevaate oma tegevuse jätkusuutlikkusest. Seeläbi on võimalik parandada oma mõju, vähendada riske ja suurendada läbipaistvust.
"Juhtimisauditi" saates keskendumegi sellele, kuidas integreerida kestlikku mõtlemist ärijuhtimisse ja ettevõtte igapäeva.
Saates tuleb juttu Utilitase kestlikkusteekonnast ja senistest väljakutsetest, sh süsinikuneutraalsuse saavutamisest ja väärtusahela ettevõtete kaasamisest. Lisaks räägime Eesti enda roheidust Esgrid, nende tarneahelate hindamise ja enesehindamise mudelist ehk ESG tervisekontrollist. Praktikutena pakume ka võimalusi nende teemadega süvitsi tegeleda.
Oma kogemusi jagavad Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere ja Esgridi kaasasutaja Katrin Isotamm. Saadet juhib juhtimiskonsultant ja aasta koolitaja Helen Klettenberg.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastasseis lahtub
Seotud lood
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Euroopa Innovatsiooni tulemustabeli alusel on Eesti mõõdukas innovaator. Meist eelpool on enamasti Põhjamaad ja esimesel kohal oli viimati Taani. Kui digitaliseerimisega on meil lood hästi, siis rohetehnoloogias on meil veel pikk tee minna, selgub saatest “Juhtimisaudit”.
Nii ülemaailmsetes kui ka Eestis tehtud uuringutes toovad juhid välja, et nad on muudatustega väga hädas. Nii hädas, et veidi vähem kui kolmandik muudatustest õnnestub. Muudatuste juhtimise ekspert selgitab, et projektijuhtimisega muudatuste elluviimisel probleeme ei ole, kuid teed läbikukkumiseni sillutab töötajate vähene kaasamine.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.