Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
- Kõige edukamad digimuutuste projektid realiseeruvad, kui on kaasatud mõni tõeline digientusiast, räägivad saates Helen Klettenberg ja Kaarel Allikmäe. Foto: Rain Jüristo
Saates räägib DigiDrive’i digimuutuste juht ja digitaliseerimise meistriklassi pikaajaline mentor Kaarel Allikmäe sellest, millised on ettevõtete igapäevased väljakutsed ja võimalused, et võtta edukalt kasutusele uusi tehnoloogilisi lahendusi.
Digiareng vajab teatud oskusi
Digiareng saab toimuda, kui ettevõttel ja inimestel on võimekus digimuutusi ellu viia. See hõlmab nii äri kui ka IT-valdkonna teadmisi. Ühelt poolt on vaja aru saada, kuidas äri toimib, teiselt poolt teada, millised on tehnoloogilised võimalused ja piirangud. Samuti on olulisel kohal teadmised küberturvalisusest. Seda seepärast, et ettevõte ei looks digitaliseerimise käigus ärile riske juurde.
Üldistatult on ettevõtteid kahte tüüpi. Need, kes soovivad katsetada erinevate uute tehnoloogiatega, ja teised, kes kardavad, et jäävad rongist maha, aga ei suuda ise midagi kasutusele võtta.
Edukad on just need, kes suudavad teadlikult oma IT-arhitektuuri keerukust juhtida ja neil on selged mängureeglid ja põhimõtted, kuidas uusi tehnoloogiaid sinna lisada. Ka tuleb läbi mõelda, kuidas tehnoloogia äri edasi viib.
Kaasa digientusiast
Digimuutuste elluviimisel on kriitilise tähtsusega leida sobiv liider. Tihti aetakse segamini digimuutuste liidri ja digimuutuste projektijuhi või muudatuste projektijuhi roll. Liider peaks olema kas juhtkonnast või juhtkonna toega inimene, kellel on võimekus digimuutust ellu kutsuda. Digimuutuste liidri ülesanne on innustada meeskondi ja juhtida muudatusi sujuvalt, et äri saaks toimida.
Digimuutused võivad olla pikad ja keerulised. Ämbrisse astumist aitavad vältida initsiatiivi kannustamine, selge tegevuskava ja eesmärgid ning kõikide osapoolte infoväljas hoidmine. Muutuste mõju ja olulisus peab olema kõigile selge.
Uute tehnoloogiate omaksvõtmist raskendab madal digiteadlikkus. Ettevõtted peaksid investeerima pidevalt töötajate koolitamisse, et tagada sujuv üleminek digitaalsele töökeskkonnale. Eriti väärtuslikud on ärianalüüsi põhimõtetele tuginevad koolitused.
Töötaja digiteadlikkus algab just digiprügi vältimise põhimõtete omaks võtmisest. Juhtkonna toetus ja eeskuju on siin võtmetähtsusega, et ei toimuks n-ö üle laua e-kirjade saatmist. Ja nagu igasuguse muutuse puhul, siis ka digimuutuse puhul on väljakutse üldine muudatuste juhtimine tema kõige paremas tähenduses.
Saates “Juhtimisaudit” räägime lähemalt, millised ettevõtted on digimuutuste elluviimisel edukad, mis on muutuste juhtimisel kriitilise tähtsusega ja kuidas aidata kaasa töötajate digiteadlikkusele. Saadet juhib Helen Klettenberg.
Uus tehnoloogia hirmutab? Madalal rippuvad digiõunad toovad kiire võidu
Seotud lood
Euroopa Innovatsiooni tulemustabeli alusel on Eesti mõõdukas innovaator. Meist eelpool on enamasti Põhjamaad ja esimesel kohal oli viimati Taani. Kui digitaliseerimisega on meil lood hästi, siis rohetehnoloogias on meil veel pikk tee minna, selgub saatest “Juhtimisaudit”.
„Juhtimisauditi“ saates räägime psühholoogia mõistmise tähtsusest, et täiustada ettevõtte juhtimiskvaliteeti.
Nii ülemaailmsetes kui ka Eestis tehtud uuringutes toovad juhid välja, et nad on muudatustega väga hädas. Nii hädas, et veidi vähem kui kolmandik muudatustest õnnestub. Muudatuste juhtimise ekspert selgitab, et projektijuhtimisega muudatuste elluviimisel probleeme ei ole, kuid teed läbikukkumiseni sillutab töötajate vähene kaasamine.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”