Kliimaeesmärkide täitmine esitab ehitussektorile väljakutse tõsta kümne aasta jooksul elamufondi energiatõhusust 16% võrra. Selle täitmiseks oodatakse pikisilmi uue 160miljonilise korterelamute toetusvooru avanemist ja samuti plaanitakse suuremat toetust tehaselise renoveerimise tehnoloogia arendamiseks.
- Kliimaeesmärkide täitmiseks on võetud kohustus 10 aastaga tõsta elamufondi energiatõhusust. Foto: Andras Kralla
Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo ja Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski rääkisid saates „Eetris on ehitusuudised“, et suur väljakutse on tagada järgmistel aastatel ühtlasem toetusraha pealevool, mis arvestaks nii korteriühistute kui ka ehitajate võimetega, ning vähendada konkurentsi „nobedate näppude voorus“.
„Küsimus on ka selles, kas praeguste ehitushindade juures on ühistute laenuvõimekus piisav, et praeguse 30 toetusprotsendiga tervikrenoveerimise välja vedada, sest majanduskeskkond on palju muutunud. Kui paljud ühistud on võimelised praegustes tingimustes tervikrenoveerimist läbi viima – sellele küsimusele ongi hetkel raske vastata,“ tunnistas Kurnitski.
„Oluline on võimendada enam uute tehnoloogiate kasutamist läbi tehaselise renoveerimise suurema toetusprotsendi, et vähendada tööjõu vajadust ehitusplatsidel ja teha suuremat mahtu tehastes. Kui sellega kaasneb ka tugev eksport, siis oleks see Eesti majandusele väga kasulik,“ lisas Jaanisoo.
Saates räägime ka, kuidas lahendada probleeme ehitushangete korraldamisel, et ei tekiks rahastuse tagasinõudeid, sest siis ei julgeks ükski korteriühistu enam laenu võtta ja suurt projekti alustada.
Ka on plaan uue määrusega viia hangete läbiviimine enam riigi kontrolli alla, et korteriühistu ei jääks keeruliste ja kallilt maksma minevate küsimustega üksi. Samuti plaanitakse võimaldada võtta hankesse mitu maja korraga ja tekitada mastaabiefekti, mis oleks ka suurematele ehitusfirmadele huvipakkuv.
Ehitust ootab ees tõsine väljakutse
Seotud lood
„Praegune olukord on ennekuulmatu, sest kusagil Euroopas ei ole nii palju investeeringuid teedesse kokku tõmmatud, vaid hoitud siiski mõistlikul tasemel, sest hilisem parandamine on tunduvalt kulukam,“ rääkisid Taristuehituse Liidu tegevjuht Tarmo Trei ja Verstoni juht Veiko Veskimäe Eesti teedeehituse olukorrast.
Eelmise aasta septembriga võrreldes on ehituses sisendhinnad kohati langenud 5–10%, aga seda mitte kõigis segmentides, ütles Merko Ehitus Eesti üldehitusdivisjoni juht Marek Hergauk. Odavamaks on tema sõnul läinud just kohaliku tootja materjal ja seadmed.
Kuigi ehituses on tunda, et käiakse rohkem tööd küsimas ja uusi ehitusobjekte on vähemaks jäänud, siis suurt kriisi praegu mitmel põhjusel ei paista, rääkis Ehitustrust ASi projektijuht Veiko Seliste saates „Eetris on ehitusuudised“.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.