Risti kogudus kuulub vähem kui kolme protsendi koguduste hulka, millel on õnnestunud liikmete arvu viimasel aastakümnel kasvatada.
- Eesti luterliku kiriku peavoolust sõnakuse ja liberaalsemate tõlgenduste poolest eristuv Laats usub, et küsimuste ja kahtluste väljendamine on aidanud liita ka uusi inimesi Risti kogudusega. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht / Scanpix
Järgmisel kevadel täitub Annika Laatsil Risti koguduse vaimulikuna 20 aastat. Selle ajaga on ta usuleiguse poolest tuntud riigis kasvama pannud ühe väikese maakoguduse. „Praegu on see imeline olukord, kus rahvast tuleb nii palju juurde, et oleme hiljuti ka juhatusega arutanud, mis hetkel peaks mul kõrval olema ka abiõpetaja,“ ütleb Laats.
Saates „Läbilöök“ räägib Laats, kuidas 20 aastat tagasi oli Risti koguduses liikmeid alla saja ja eranditult kõik olid eakad, koguduse majandamisel puudus pangakaart ning ta ise ei suutnud vahet teha deebetil või kreeditil.
Tasahilju piirkonna inimestega suheldes ning neid külastades õnnestus Laatsil kohalike usaldus võita ning vaikselt hakkas kasvama ka kogudus.
„Olen otsinud ja püüdnud ja mu pere teab väga hästi, et olen tohutult tööd teinud. Ja olen püüdnud kogu aeg leida teed inimesteni,“ kirjeldas Laats.
Saates räägib Laats, et on olnud ka põhimõttelisi keeldujaid, aga pettumuste järel säästab teda masendusest usk ja töö inimestega.
„Kui mu jutt ja töö põrkub vastu seina, siis kristlasena ei saa sellest masendusse langeda, sest see on jumala töö. Minu asi on teha enda tööd parimal võimalikul moel. Mina teen enda osa, külvan, kastan, kas see töö ka pead kannab, see on jumala käes,“ selgitas Laats.
Pealinnast tunnise sõidu kaugusel asuvas Risti koguduses loodab Laats teenida seni, kuni jaksu jätkub. Eeskujuks on talle vanaisa, kes teenis ühte kogudust üle 60 aasta. „Mul on null ambitsiooni karjääri tegemiseks,“ sõnas Laats.
Saates räägime vaimulikuga pompöössetest laulatustest; sellest, kuidas ta tunneb end vaimulike hulgas valge varesena ja sellestki, kas koguduse juhtimist saab võrrelda firma juhtimisega.
Saatejuht on Eget Velleste.
Maakoguduse neljakordseks kasvatanud Annika Laats: mul on nullambitsiooni karjääri tegemiseks
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”