Nüüd lõpuks avati viis aastat tagasi valmima pidanud Aidu tuulepark, mis vahepeal mitmeks aastaks ehituse peatas ja vaidlustesse takerdus.
- Aidu Wind Park OÜ tegevjuht Oleg Sõnajalg ja saatejuht Mart Valner. Foto: Andres Laanem
Aidu tuulepargi ehituskiirus on Guinessi rekordi vääriline, sest lõplik otsus tuulepark rajada tuli veebruaris 2023 ja kaksteist esimest tuulikut olid püsti juba eelmise aasta lõpuks, rääkis Aidu Wind Parki tegevjuht Oleg Sõnajalg saates “Energiatund”.
"Me teame, et tuuleenergeetikas võtavad sellised protsessid aega aastaid. See on ime," sõnas Sõnajalg. "Kui me rääkisime ühe koostööpartneriga, et meil oleks vaja sügiseks kõik teed, kraanaplatsid ja kaablid paigaldada, siis see pilk, millega ta mind vaatas, ütles rohkem kui tuhat sõna," lisas ta.
Sõnajalg rääkis saates ka tagasilöökidest. “Võimalus ehitust jätkata tekkis, kui selgus, et ikkagi ei ole mehed maalt, kes läksid karjääri ja hakkasid ehitama ilma loata, nagu mõned riigiametnikud seda kultuveerisid. Selgus, et on olemas nii ehitusload kui vajalikud kooskõlastused. Tegemist oli kolme ametniku pahatahtlikkusega,” selgitas ta, miks projekt vahepeal seisis.
Kümnendi kestnud protsessist ja protsessimisest, tuuleenergia tulevikust ja suurprojektide rahastamisest saab täpsemalt kuulda juba “Energiatunni” saatest. Saadet juhib Mart Valner.
Uue tuulepargi rajaja imestab, kui kiirelt kõik püsti sai, ja kirub ametnikke
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Oleme oma mõtteviisi orjad, kes ei suvatse muutustega kaasas käia. Või ei oska neid ei märgata, et oma vajadusi rahuldada, kirjutab endine kohtlajärvelane Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Meretuuleparkide tulemine on saanud Eestis nii ootuspäraseks, et keegi enam isegi ei mõtle, kas mõni miljard pole mitte tähelepanuta jäänud, kirjutab Aidu tuuleparki rajav ettevõtja Oleg Sõnajalg.
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.