“Selge on see, et kui maja on ilus, ei tähenda see veel, et kõik, mida seal tehakse, on hästi,” tunnistab haridusministeeriumi üldhariduspoliitika juht Ülle Matsin “Äripäeva arvamusliidri” saates.
- Õpetajaid pole puudu üksnes Eestis. Foto: Liis Treimann
Aastaks 2030 peaks olema kogu üldharidus eestikeelne, ent kas praegune lahendus toob meile tõepoolest eestikeelse hariduse või üksnes eestikeelsed vene koolid?
Haridusministeeriumi üldhariduspoliitika juht Ülle Matsin usub, et ikka esimese variandi, ent temagi sõnul on see protsess, mis niisama lihtsasti lõpptulemuseni ei jõua.
Tarvis on ümber õpetada venekeelseid õpetajaid, aga tegeleda järelkasvuga ka tervikuna. "Õpetajate järelkasvu teema on tegelikult üleeuroopaline," rõhutab Matsin.
Ta lubab, et sellest aastast on palju hariduspoliitilisi korraldusi, mis õpetajaid aitavad. Pole ju ununenud, et alles kevadel õpetajad töötingimuste ja palga pärast streikisid.
Matsin usub, et hariduspoliitika liigub õiges suunas ja et riigigümnaasiumid on selle lahutamatu osa. Ta rõhutab ka, et keskhariduse pakkumine ühes omavalitsuses ei saa olla regionaalprobleemide lahendaja.
Intervjuus räägib ta kutsehariduse paremast sidumisest senise üldhariduspoliitikaga ja ka üleüldiselt nn kombinaatkoolide kriitikast.
Küsis Indrek Lepik.
Ülle Matsin: õpetajate järelkasvu mure on üle üleeuroopaline
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Õpetajate puudus on tekitanud sellise situatsiooni, kus olemasolevad õpetajad on justkui punase raamatu loomad,” ütles Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.