Haridus mängib kasvavat rolli inimeste elukaare võimaluste kujundamisel. Haridus võib olla võrdsustaja ja sotsiaalse mobiilsuse tööriist, aga ka ebavõrdsuse looja ning ühiskondlike probleemide taastootja. „Tulemusskooridega mõõtes on meie haridus hea, aga see haridus ei ilmuta end meie sissetulekutes või oskustes täiskasvanutena,“ märgivad autorid raamatus „Kas Eesti PISA on viltu?“.

Haridusminister Kristina Kallas ütles Eesti hariduskulude raportit kommenteerides, et oleme kohati haridusse üle investeerinud.

Äriülikool EBS pakub juba mõnda aega võimalust end kestlikkuse valdkonnas harida mikrokraadi programmide kaudu, kuid jätkusuutlikkus on nüüdseks kaetud ka kraadiõppes. Põhjus selleks on lihtne: ettevõtlus, innovatsioon ja kestlikkus töötavad käsikäes.

Kutsehariduse reformiga plaanitakse muuta tasuliseks kutseõpe inimestele, kel on haridus juba olemas.

Kui mõelda haridusele kui strateegiale, mitte pelgalt süsteemile, avaneb uks uutmoodi vaatele: kas kool on pelgalt teadmiste ja testide edastamise koht või keskkond, kus kasvatatakse iseseisvaid ja vastutustundlikke inimesi? Audentes on valinud selgelt viimase tee.