“Õpetajate puudus on tekitanud sellise situatsiooni, kus olemasolevad õpetajad on justkui punase raamatu loomad,” ütles Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht.

- Tänapäeva õpetaja pole valmis, et tema tööd hinnatakse ja antakse talle tagasisidet, ütles Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht. Foto: Margus Ansu/Postimees/Scanpix
Uibolehe sõnul on õpetajate ja koolijuhtide vahel tekkivate konfliktide teemat raske puudutada, sest tänapäeva õpetajaskond on muutunud väga hellaks, ütles ta
intervjuus Lääne-Virumaa Uudistele.
Uibolehe hinnangul ei ole tänapäeva õpetaja valmis, et tema tööd hinnatakse ja antakse talle tagasisidet. “Oskus kuulata ja võtta tagasisidet edasiviivana, puudub. Seda võetakse valusa kriitikana ja aetakse end kohe turri. Ma arvan, et on hädavajalik, et õpetajad oleksid valmis selleks, et neid hinnatakse ja nende tulemuslikkus oleks kokku lepitud,” rääkis Uiboleht.
Järgneb intervjuu koolijuhtide ühenduse esimehe Urmo Uibolehega, mis tõukus Kadrina koolis sel suvel puhkenud konfliktist.
Miks tekivad üldse konfliktid koolijuhi ja õpetajate või personali vahel?
Neid tekkepõhjuseid võib kindlasti olla väga erinevaid. Sõltub sellest, milline on direktori kogemus või tööstaaž. Meil on terve rida selliseid koole, kus direktor ongi oma ametis olnud väga pikalt. See ei ole üldiselt halb, kuid seal on käitumismustrid ja kriisidega toimetulek pikaaegselt välja kujunenud ning muutuseid tavaliselt ellu ei viida.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Haridus mängib kasvavat rolli inimeste elukaare võimaluste kujundamisel. Haridus võib olla võrdsustaja ja sotsiaalse mobiilsuse tööriist, aga ka ebavõrdsuse looja ning ühiskondlike probleemide taastootja. „Tulemusskooridega mõõtes on meie haridus hea, aga see haridus ei ilmuta end meie sissetulekutes või oskustes täiskasvanutena,“ märgivad autorid raamatus „Kas Eesti PISA on viltu?“.
Haridusminister Kristina Kallas ütles Eesti hariduskulude raportit kommenteerides, et oleme kohati haridusse üle investeerinud.
Äriülikool EBS pakub juba mõnda aega võimalust end kestlikkuse valdkonnas harida mikrokraadi programmide kaudu, kuid jätkusuutlikkus on nüüdseks kaetud ka kraadiõppes. Põhjus selleks on lihtne: ettevõtlus, innovatsioon ja kestlikkus töötavad käsikäes.
Kutsehariduse reformiga plaanitakse muuta tasuliseks kutseõpe inimestele, kel on haridus juba olemas.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.