Kui Eesti oleks riigivõlakirjale pannud kaitsesildi, ei oleks paljud institutsionaalsed investorid võlakirju märkinud, ütles rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees.

- Eesti on pärast 2022. aastat, kui Venemaa väed tungisid Ukrainsse, suurendanud kaitsekulutusi märkimisväärselt, kuid näeb ka praegu vajadust kulusid kasvatada. Foto: Liis Treimann
Luurmees märkis, et instiutsionaalsete investorite vähesus oleks suure tõenäosusega kahandanud ka järelturu likviidsust. "Sildistatud kaitsevõlakiri oleks rahuajal Euroopas unikaalne, see võib pigem saada negatiivset tähelepanu," märkis riigiametnik.
Luurmees lisas, et kaitsevõlakirja silt olnuks Eestile ka mainerisk eeskätt välisinvestorite silmis.
Janno Luurmetsa intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi.
Riigivõlakirju saab märkida kuni 9. septembrini, pakkumise maht on 200 miljonit eurot ning intressi pakutakse 3,3%.
Riik jättis võlakirja kaitsesildita, et saada rohkem suuri investoreid
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Ligi jääb võlakirja märkimisest kõrvale