Kui Eesti oleks riigivõlakirjale pannud kaitsesildi, ei oleks paljud institutsionaalsed investorid võlakirju märkinud, ütles rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees.
- Eesti on pärast 2022. aastat, kui Venemaa väed tungisid Ukrainsse, suurendanud kaitsekulutusi märkimisväärselt, kuid näeb ka praegu vajadust kulusid kasvatada. Foto: Liis Treimann
Luurmees märkis, et instiutsionaalsete investorite vähesus oleks suure tõenäosusega kahandanud ka järelturu likviidsust. "Sildistatud kaitsevõlakiri oleks rahuajal Euroopas unikaalne, see võib pigem saada negatiivset tähelepanu," märkis riigiametnik.
Luurmees lisas, et kaitsevõlakirja silt olnuks Eestile ka mainerisk eeskätt välisinvestorite silmis.
Janno Luurmetsa intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi.
Riigivõlakirju saab märkida kuni 9. septembrini, pakkumise maht on 200 miljonit eurot ning intressi pakutakse 3,3%.
Riik jättis võlakirja kaitsesildita, et saada rohkem suuri investoreid
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eile avaldatud uudis, et ka minusugusel lihtsurelikul on võimalik riigile laenu anda, teeb mulle kahtlemata head meelt, samas vaatab mulle halastamatult otsa enda märksa kõrgemale seatud tootluseesmärk.
Ligi jääb võlakirja märkimisest kõrvale
Investoritele pakutav riigivõlakiri tähendab suure tõenäosusega negatiivset reaaltootlust, aga asjaosalised pakkumist kesisena ei näe.
Täna välja kuulutatud riigivõla emissioon on suunatud eeskätt jaeinvestorile, kuid huvi puudumisel tuleb appi institutsionaalne raha, kinnitas rahandusminister Jürgen Ligi Äripäevale antud intervjuus.
Alates tänasest saavad jaeinvestorid märkida Eesti riigi võlakirju, pakutav reaalintress on rahandusministeeriumi suviseid inflatsiooniprognoose arvestades vähemalt järgmisel aastal negatiivne.
Juuste hõrenemine ja kiilanemine tekitab pidevalt stressi? 14aastase kogemusega juuksespetsialist annab nõu juuste efektiivseks taastamiseks ning ka juuste siirdamise eel- ja järelhoolduseks.