Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees näeb välisinvestorite osalust riigi võlakirjade märkimisel normaalse käiguna, kuna suurema osa märkijaskonnast moodustasid ikkagi Eesti investorid.
- Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees. Foto: Andras Kralla
Eestlaste osakaal võlakirjade märkimisel oli 70%.
"Kui huvi välismaalt on, siis me ei taha neid investoreid tuleviku huvides tõrjuda. Need investorid võiksid tajuda, et nad on Eesti jaoks olulised," märkis Luurmees.
Riigikassa osakonna juhataja rääkis veel ka sellest, milline oli keskmine võlakirjade märkimise suurus ja mis saab neist, kes märkida ei jõudnud, aga nüüd kahetsevad.
Intervjueeris Viivika Rõuk.
Janno Luurmees: me ei taha tõrjuda väljast tulevaid investoreid
Seotud lood
Ennustab riigivõlakirjadele vähest kauplemist
Redgate Capitali partner Valeria Kiiske ehmatas võlakirjade märkimisel rahvusvaheliste investorite osavõtt, kuid teisalt tekitas olukord arusaamatust ja küsimusi, miks kuulutati võlakirjade märkimine välja siseriikliku programmina.
3,3protsendine Eesti võlakiri jättis jaeinvestorid pigem külmaks, kuid kutseliste investorite suure huvi tõttu kujunes pakkumise kogunõudlus 821 miljoni euroni.
Kas saab spekuleerida? Eksperdid selgitavad
Eesti võlakirja esimeseks tugevaks plussiks välismaiste konkurentide ees on väike nominaalväärtus, mis teeb selle ostjale lihtsasti kättesaadavaks, aga on ka puudusi.
Eile avaldatud uudis, et ka minusugusel lihtsurelikul on võimalik riigile laenu anda, teeb mulle kahtlemata head meelt, samas vaatab mulle halastamatult otsa enda märksa kõrgemale seatud tootluseesmärk.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.