3,3protsendine Eesti võlakiri jättis jaeinvestorid pigem külmaks, kuid kutseliste investorite suure huvi tõttu kujunes pakkumise kogunõudlus 821 miljoni euroni.
Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhi Janno Luurmehe sõnul oli eraisikute osakaal võlakirja pakkumises ootuspärane. Foto: Andras Kralla
Võlakirjade avalikul pakkumisel osales kokku 28 kutselist ja 7304 jaeinvestorit, jaeinvestorid märkisid võlakirju 29 miljoni euro ulatuses. Seega märgiti emissiooni 200 miljoni eurone maht ainuüksi institutsionaalsete investorite toel neljakordselt üle.
Eesti võlakirja esimeseks tugevaks plussiks välismaiste konkurentide ees on väike nominaalväärtus, mis teeb selle ostjale lihtsasti kättesaadavaks, aga on ka puudusi.
Kui Eesti oleks riigivõlakirjale pannud kaitsesildi, ei oleks paljud institutsionaalsed investorid võlakirju märkinud, ütles rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees.
Investeeringud kestlikesse lahendustesse hõlmavad enamat, kui oleme seni harjunud mõtlema, rääkis LHV jaepanganduse ettevõtete finantseerimise osakonna juht Marko Kiisa.