Möödunud nädalavahetusel sattus kaks Vene Shahed-drooni NATO riikide piiridesse. Lätis kukkus õhusõiduk alla ja Rumeeniast lendas see saja kilomeetri ulatuses läbi. Mõlemast intsidendist peegeldus tõsiasi, et kokku lepitud reaktsiooni sellistele olukordadele pole.
- Kui alguses oli ebamäärane, missugused droonid NATO õhuruumi sattusid, siis hiljem selgus, et need oli Vene-Iraani Shahedid. Foto: SIPA/Scanpix
“Droon lendas Lättisse kokku 90 kilomeetrit. Eesti näitel lennanuks ta Elvast üle või peaaegu Rakvere alla. Ja siis hakati alles tegutsema," selgitas droonituvastustehnoloogiaga tegeleva kaitsetööstusettevõtte Marduk ärijuht Leet Rauno Lember "Äripäeva arvamusliidri" saates.
Ehkki nii Läti kui ka Rumeenia näitel püüti selgitada, et põhjus, miks Shahedid NATO õhuruumi sattusid, oli pigem GPS-signaali segamisest tekkinud õnnetus või juhus, pole Lemberi sõnul sel lõpuks vahet.
“Venelased kindlasti jälgivad, kuidas me reageerime. See kõik on hübriidsõda.”
Tema sõnul jälgitakse kõike: “Kui me reageerime, siis mida me teeme. Kui kiiresti me reageerime ja millega. Kas meil on mingit tehnoloogiat, mida pole veel välja kuvanud.”
Saates selgitas Lember, mida võtta ette, kuidas peaksid toimetama liitlased ning kui palju see kõik maksab.
Intervjueeris Indrek Lepik.
Leet Rauno Lember: venelased kindlasti vaatasid, kuidas me droonidele reageerisime
Seotud lood
Ukraina ründas Moskvat
Miks lendavad Vene droonid NATO riikides, kas populistid dikteerivad Euroopa südamiku poliitikat ning mis toimub Ukrainas päriselt.
Euroopa näitab üles erakordselt pikka närvi ja otsustamatust, taludes Vene tapjadroonide ja rakettide juba vaat et regulaarset Euroopa õhuruumi sisenemist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.