E-kaubanduse liidu juht Tõnu Väät on õnnelik, et valitsus “raius üksnes käe” ja lubab nüüd teisi jäsemeid mitte puutuda. Aga kui ta vaatab, mis toimub kaubanduses, siis suurt rõõmu see ei tee.
- Tõnu Väädi sõnul ei saa olla majanduse reaalseisu kommenteerimine virisemine, nagu süüdistab valitsus. Foto: Raul Mee
“Tarbimine on hetkel ikka nii palju alla läinud. Septembrikuu on drastiliselt viletsam kui oli enne,” ütles Väät “Äripäeva arvamusliidri” saates.
Väädi sõnul teeb kaupmeest ka murelikuks see, et valitsus raiub, justkui oleks mure majanduse pärast virisemine ja tegelikult on kõik hästi.
“Tegelikult on see ju jama. Majandus on all, käibed on vähenenud.”
Saates rääkis Väät ka teisest suurest murest. Nimelt jääb riigil kaubanduses üle saja miljoni euro käibemaksust teenimata ja probleem võib üksnes süveneda.
Seejuures ei maksumure ega kaupmehe mure pole üksnes nende oma, sest tarbimine tervikuna moodustab poole kogu Eesti sisemajandusest. Ja mida rohkem sellest rahast rändab piiride taha, seda vaesemaks jääme kollektiivselt me kõik.
Saates selgitab Väät, millised on selle sügise ohumärgid ja ka pikemad trendid. Mida tähendab e-kaubandus traditsioonilistele kaubanduskeskustele ning mis rolli mängivad selles kõiges rohemajandus ja meie kõigi ökoloogiline jalajälg.
Ja lõpuks meenutab ta paari aasta tagust aega, mil pensioniraha jõudis järsku kaubandusse: “Mul jääb elu lõpuni meelde, kuidas üks suur elektroonikamüüja ütles: mul on paha seda raha, mis meile viimasel kuul on toodud, vastu võtta. Inimene tuli sisse ja palus kõige kallimat kaamerat – ostis, sest ta oli seda alati tahtnud ja nüüd oli raha.”
Intervjueeris Indrek Lepik.
Tõnu Väät: septembrikuu on olnud kaubanduses drastiliselt vilets
Kuula ka saadet täispikkuses:
Äripäeva arvamusliider: riigil on veel maksuraha ripakil, vähemalt 100 miljonit
Seotud lood
Sõnad on õiged, kuid neile peavad nüüd järgnema ka õiged ja majanduse arengut tagavad teod, hindavad ettevõtjad uue valitsuse sõnastatud lubadusi. Senisest paremat dialoogi ettevõtjatega värske majandusminister ka lubab.
Majanduskonverentsil “Äriplaan 2025” astusid üles ettevõtjad, kes süstisid tuleviku suhtes optimismi, kui suudetakse teha investeeringuid ja võib-olla ka vähem “vinguda”.
Vähemalt sama palju kui maksudest tuleks leida ka sisemistest varudest, kirjutab tehnoloogiafirma Oixio grupi juhatuse esimees ja omanik Ivo Suursoo.
USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.
Enimloetud
6
„Konkurentidele ei meeldi, et tulime turule“
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele