Kuigi Eestis on juba palju ettevõtteid, kes näevad jätkusuutlikkuses ärivõimalust, siis on ka neid, kes kestlikkusteemadega veel ei tegele, ütles Rimi jätkusuutlikkuse juht Katrin Bats.
- Rimi jätkusuutlikkuse juht, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi juhatuse liige ning Toidupanga nõukogu liige Katrin Bats. Foto: Raul Mee
„Oleme väga murdelises ajas,“ sõnas Baltimaade parimaks kestlikkuse juhiks valitud Bats Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Tema sõnul hirmutavad ESG aruanded ettevõtjaid, kuid kasvukohti võiks rohkem otsida, sest need on alati olemas.
Bats tõi näiteks, et Rimi soovis toiduraiskamist vähendada – nii raha kui ka keskkonna säästmise pärast –, kuid enne ei hakanud asjad liikuma, kui sellele eesmärki ja plaani külge ei pandud. „Neid kohti, kus teha head rahakotile ja keskkonnale, on kindlasti veel,“ tõdes Bats.
Parim kestlikkuse juht tegi juttu ka sellest, mis tema arvates aitas tal konkurssi võita ning kui eeskujulikud on eestlased jätkusuutlikkuse valdkonnas.
Intervjueeris Aivar Hundimägi.
Parim kestlikkuse juht: oleme väga murdelises ajas
Seotud lood
Kestliku majanduse puhul on saanud teenimatult vähe tähelepanu selle positiivne mõju ettevõtete rahvusvahelisele konkurentsivõimele ja äri kasumlikkusele, kirjutab Rohefoorumi juht Toomas Toodu.
Kliimamuutused pole kauge teema, vaid mõjutavad juba äritegevust. Püsima jäävad need, kes võtavad kliimakriisi tõsiselt, maandavad riske ja leiavad lahendusi esimeste seas, leiavad
Kestlikkusuudiste küsitlusele vastanud arvamusliidrid.
Maaülikooli esitatud ettepanekuid kliimaseadusega seotud õigusaktide paketti suures osas arvesse ei võetud − kui metsandussektorilt oodatakse olulist panust, peaks seadustes olema ka selged juhised, kuidas seda saavutada, leidis Maaülikooli metsandus- ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp.
Äriülikool EBS pakub juba mõnda aega võimalust end kestlikkuse valdkonnas harida mikrokraadi programmide kaudu, kuid jätkusuutlikkus on nüüdseks kaetud ka kraadiõppes. Põhjus selleks on lihtne: ettevõtlus, innovatsioon ja kestlikkus töötavad käsikäes.
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?