Järgmisest aastast tekib mitmesajal Eesti ettevõttel kohustus hakata ESG ehk jätkusuutliku ettevõtluse aruannet täitma, rääkis nõustamisfirma Sustinere asutaja ja partner Marko Siller.
- Ettevõtetele tekib ESG aruannetega tööd juurde. Foto: Andras Kralla
“Kohustus tekib ettevõtetele, kellel on täidetud kolmest kriteeriumist vähemalt kaks. Need kolm kriteeriumit on 250 töötajat, 50 miljonit eurot käivet aastas või 25 miljonit eurot varasid,” rääkis Siller Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Intervjuus kirjeldas ta, mida ESG aruanne endast kujutab ja kui mahukas töö selle täitmine ettevõtte jaoks on. Samuti rääkis Siller, kui paljud ettevõtted on uuringu järgi nende teemadega seni tegelenud ja miks Eesti on ülejäänud Euroopast ESG osas maha jäänud.
Küsis Hando Sinisalu.
Suured ettevõtted peavad peagi uut mahukat aruannet täitma
Seotud lood
Kestliku majanduse puhul on saanud teenimatult vähe tähelepanu selle positiivne mõju ettevõtete rahvusvahelisele konkurentsivõimele ja äri kasumlikkusele, kirjutab Rohefoorumi juht Toomas Toodu.
Ettevõtted, kes on ESG aruandluse kohustusega, peavad juba 2025. aastal oma äritegevuses juhinduma kolmest mõõtmest: keskkond (Environment), sotsiaalsed tegurid (Social) ja juhtimisalased tegurid (Governance).
Eestlased on kaasa läinud äriga, mis võib keskkonnale rohkem kahju kui kasu teha.
Globaalses äris on kestlikkuse teemad hügieenitasand, see ei ole enam konkurentsieelis, rääkis Fibenol OÜ juhatuse liige ja arendusjuht Peep Pitk.
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.