Kõrge palk, aga töökäsi pole. Idude miljonid kisuvad noori inseneeriast eemale
Inseneride puuduses on süüdi mitme asjaolu kokkusattumine: idusektori tähelend, kitsas matemaatika ja tähelepanuta jäänud inseneriharidus, rääkisid insenerifirmade juhid ja aasta noore ettevõtja nominendid saates “Kuum tool”.
Insenerifirmade Top Marine Infra omanik ja juht Silver Pütsep (vasakul) ning Smitechi omanik ja juht Sander Mitendorf.
Foto: Liis Treimann
Tööturul tuleb häid spetsialiste otsida kui tikutulega, kuna noori insenere ja tehnikuid tuleb koolidest vähe. Selles on süüdi insenerivaldkonna kuvand, mille järgi on insenerid vaid ülemõõduliste pintsakute ja ülikondadega härrasmehed. Seda püüavad aga insenerifirmade juhid murda.
Pea seitse aastat mobiilseid huviringe pakkunud Merkuur on inseneeria- ja tehnoloogiateadmisi jaganud nüüdseks kokku umbes 40 000 noorele. Tegevuse eesmärk on pakkuda juba alg- või põhikoolis võimalikult palju valikuid ja teadmisi, mis ühel hetkel aitaksid õigemaid karjääriotsuseid teha. See on tegevus, mis ühtlasi peaks aitama lahendada pikalt räägitud inseneride puuduse ja järelkasvu probleemi ning suunama noori rohkem tehnoloogia poole.
Inseneride puuduse põhjus algab tööõpetuse ja tehnoloogia tundidest, kus seis on üsna nutune, ütles masinatööstusettevõtte Radius Machiningu juhti Veljo Konnimois.
Noorte tegelemine teaduse, inseneeria ja robootikaga toob tulevikus kuhjaga kasu kõigile insenere vajavatele ettevõtetele, kuid erasektori toetused sellesse valdkonda ei jõua, kirjutab robootikakooli Robokaru direktor Liia Tammes.
Riigile kuuluvate ettevõtete valitsemisega on Eestis natuke paremini kui nii mõnelgi eraettevõttel. Hädad ettevõtetes aga algavad, kui nõukogu, juhatus või omanikud tulevad oma rollist välja, räägiti saates „Soraineni sagedus“, mis keskendub ettevõtte hea juhtimise ja valitsemise tavale.