Eestis on pangalaenude intressimäärad kõrgemad kui Põhjamaades, mis on üks asjaolu, mis siinsete eksportijate konkurentsivõimet vähendab, kuid SEB ärisegmendi müügijuht Riho Treumuth selles probleemi ei näe.
- SEB panga peahoone Tallinnas. Foto: Andras Kralla
“Ma ei näe, et see on väga probleemikoht, millele tähelepanu pöörata. Teisalt on meil ettevõtluskeskkond just nagu soodsam ja soosib teistpidi. Need on keskkonnast tulenevad erinevused, mis loovad need tingimused meie kui panga jaoks,” rääkis Treumuth Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Lisaks intresside teemale tegi Treumuth intervjuus ülevaate, kui agaralt eestlased praegu uusi ettevõtteid asutavad, mis sektoris luuakse praegu kõige rohkem ettevõtteid ja kui aktiivselt ärilaene võetakse.
Küsis Lauri Leet.
SEB müügijuht ei pea Eesti kõrgeid intresse probleemiks
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Hapude laenudega üllatavad toidutöösturid
Laenuga raskustesse sattunud ettevõtteid on Eestis vähe ning laenu võetakse vaatamata raskele ajale palju, ent intressid söövad järjest suurema osa ärisektori kasumist.
Pangad ristavad kodulaenuturul omavahel hoogsalt piike, senisest keskmisest oluliselt soodsam kodulaenu intress on Äripäeva katse põhjal vaid küsimise kaugusel.
Ligi 1400 ettevõtte juhi poolaasta prognoos
Maksutõusud pärsivad tegevust kõige rohkem, vastasid ligi pooled pea 1400 ettevõtlussektori juhist, kelle eeloleva kuue kuu äriplaane Äripäeva Infopank küsis. Üha suuremat leevendust tunnevad nad aga langevatest intressidest ja nõudluse elavnemisest.
“Kinnitage turvavööd – hinnaralli läheb rõõmsalt edasi.” Hinnad kerkisid oktoobris võrreldes aasta taguse ajaga 4,1 protsenti ja nii pankade ökonomistide kui ka ettevõtjate hinnangul on see Eesti majanduse jaoks jätkuvalt liiga suur hinnatõus.
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.