Soomest tagasi koju: Eestis oma äri loonud arstid tõusid valdkonna tippu
Läänemere Hambakliinik sai alguse sellest, et tänased juhatuse liikmed Konstantin Loginov ja Mihhail Bõtšinski töötasid kunagi hambaarstidena Soomes, kuid tahtsid koju tagasi kolida. Selleks otsustasid nad luua endale ise töökohad.
Läänemere Hambakliiniku juhatuse liikmed Konstantin Loginov (vasakul) ja Mihhail Bõtšinski. Foto: Viktoria Gavrilina
Kuna neil oli ka sõpru ja kolleege, siis kasvas kahe kabinetiga alustanud ettevõte 28 kabinetiga ettevõtteks. Praegu tegutseb Läänemere Hambakliinik Lasnamäel, Mustamäel ja Pelgulinnas.
Alari Arro, kes on üks Inseneribüroo Arro & Agasild asutajatest, rääkis, kuidas nad koroonaaja lõpus võtsid „igaks juhuks“ projekteerimisse ühe suure korterelamute projekti. „Arvasime, et kui suur see kahjum ikka olla saab, 20 000–30 000 võib-olla tuleb peale maksta,“ kirjeldas ta toonast arutluskäiku. Tegelikkuses kulus palju töötunde ning peale tuli maksta 150 000–160 000 eurot.
Kuigi tööturg paistab peale vaadates stabiilne, siis ei pruugi kõik olla nii lilleline kui tundub. Mõned koondamised jäävad avaliku tähelepanuta, kuna töötajaid koondatakse pika aja jooksul, rääkis saates “Äripäeva TOP” Swedbanki juht Olavi Lepp.
Turgu kaotanud koolitajad langetavad vaatamata inflatsioonile hindu. Lühiajaliselt nad sellega võidavad, kuid see pole pikaajaliselt realistlik, ütles koolitusfirmasid esindava liidu juhatuse liige Raul Ennus saates "Äripäeva TOP".
Taristuehituse sektori tulevik sõltub riigi tellimustest, samuti ühiskonna mõtteviisi ning kliimaseaduse nõuetest. Teiselt poolt on ka ettevõtetel vaja muutustega kohaneda ja juurutada uusi tegevusi, et olla hea pikaajaline partner avalikule sektorile.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”