Kuigi Eesti ei osale Jaapanis Osakas toimuval maailmanäitusel EXPO, siis Eesti ettevõtjatel on siiski võimalused, kuidas teiste riikide seas silma paista, rääkis sihtasutuse International Mission Estonia (IME) juht Andres Kask.
- Järgmise aasta kevadest sügiseni toimub maailmanäitus EXPO Jaapani linnas Osaka. Foto: AFP/Scanpix
EXPO-l toimub kaheksa teemanädalat, milles paljudes arutatakse ühiskondlikke probleeme, kuid osa neist on suunatud lahendustele, kus ettevõtted saavad anda oma panuse, rääkis Kask Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Ta tõi näiteks, et nädalate jooksul on teemadeks IT- ja targa linna lahendused ning cleantech. Koos sihtasutuse ja EISiga on võimalik EXPO-l osaleda ja teemadel kaasa rääkida.
Eesti puudumine maailmanäituselt jätab aga kehva mulje, sest isiklikud suhted on mitmes maailmanurgas väga olulised. “Vahel on peolt puudumine suurem märk kui peol osalemine,” ütles Kask.
IME juht tegi juttu sellest, mis tagajärjed on sellel, kui Eesti ei osale Osakas maailmanäitusel ning kuidas Läti ja Leedu on seal meile ka abiks.
Intervjueeris Hando Sinisalu.
Eesti puudumine EXPO-lt jätab märgi maha: ärisuhted võivad nõrgeneda
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti osalemine 2025. aasta maailmanäitusel oleks oluline investeering Eesti-Jaapani suhetesse, kirjutab Tartu Ülikooli tänapäeva Aasia ja Lähis-Ida Uuringute programmijuht ja Aasia majanduse külalislektor Eva Liias.
Kuidas jõudsime otsusele Osaka EXPO-l mitte osaleda? Jutt rahast, 4,5 miljoni euro kokkuhoidmisest kõlab õõnsalt, kui mõtleme põgusaltki Dubai EXPO-lt saadud kontaktide peale ja hakkame reaalselt arvutama, kirjutab Dubai EXPO 2020 nõukogu liige, ettevõtja Merylin Rüütli.
Dubais toimunud kliimakonverents lõppes maailma jaoks küll pigem lahjade tulemustega, ent Eesti ettevõtjad hindavad, et said sealt kamaluga kasu.
Eesti suursaadik Abu Dhabis Jaan Reinhold ütles, et suured messid on toonud Eesti ettevõtjatele mitmeid uusi liite.
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.