Hiljuti raha kaasanud Eften tegi aktsiaemissiooniga ühe turundustaktikalise vea, tõdes Eften Real Estate Fundi fondijuht Viljar Arakas.
- Eften Real Estate Fundi fondijuht Viljar Arakas Foto: Liis Treimann
Arakas selgitas Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et emissiooni alguses ütles börsifirma turule, et neile piisab ka sellest, kui investorid märgivad mahu poolenisti täis.
“Tegelikult me oleksime pidanud tooma baasmahu poole miljoni aktsia peale ehk poole võrra väikesemaks ning siis me saaksime praegu rääkida, kuidas aktsiaemissioon märgiti üle, kuigi summa on täpselt sama,” rääkis fondijuht. “Tegemist on teatava optilise segadusega, aga lessons learned ja tulevikus oleme targemad: paneme latti madalamale.”
Märgitud mahuga aga ükski projekt ei jää pooleli ega tegemata, kinnitas Arakas. Ta leidis, et aktsiaemissioon oli oma ajast ees, sest praegu on jaeinvestoritele võlakirjad atraktiivsemad.
Fondijuht tegi juttu ka sellest, miks läks Eften Lätis ja Leedus lati alt läbi ning millal vaibub investorite seas võlakirjalummus.
Küsis Janno Riispapp.
Viljar Arakas emissioonist: tegime ühe vea
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“See on hea lugu, mida rääkida tulevikus aktsionäridele”
Turuhinnaga uusi aktsiad pakkunud Eften ei suutnud veenda investoreid, et kuigi majandus kiratseb ja maksud tõusevad, tasub just praegu panna raha kinnisvarasse. Sellele vaatamata pani fondijuht Viljar Arakas rahakaasamise ajastusega täppi, usuvad investorid.
Efteni aktsiate baasmahust vähem märkimine ütleb rohkem Efteni pakkumise kui Balti kinnisvaraturu või laiemalt siinse majanduse kohta, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvarafondi EfTEN Real Estate Fundi aktsiad märgiti pakkumise käigus 62% täis, kuid sellest fondijuhi sõnul piisab, et investeeringud lõpule viia.
Raha kaasava EfTEN Real Estate Fundi aktsiate märkimine paneb paraja dilemma ette, kuna kinnisvaraturg hakkab pead tõstma, kuid senine tootlus pole minu eesmärke täitnud.
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.