Eesti Kunstiakadeemia otsus lõpetada Iisraeli ülikooliga partnerlus ja hilisemad selgitused selle kohta on musternäidis ebaõnnestunud kommunikatsioonist. On aga selge, et Eesti ühiskonnas käib arutelu millegi palju suurema kui üksnes selle kitsa loo üle.
- Annika Arras ütleb, et institutsioonina ei saa ülikool endale sellist kommunikatsiooniämbrit lubada Foto: Andras Kralla
"Inimlikult võib seda ju mõista," ütles "Äripäeva arvamusliidri" saates kommunikatsiooniekspert, Miltton New Nordicsi juht Annika Arras ämbrist ämbrisse astunud EKA avalikku suhtlust. "Aga ülikool kui institutsioon peaks tajuma ümbritsevat konteksti."
Just sellest kontekstist pidid lähtuma otsused, mis tõusid lõppeval nädalal Eesti ühiskonna keskseimaks vaidlusteemaks. Iisrael versus terroristid, palestiinlased versus sionistid, rõhutud versus rõhujad – just see kujunes tandriks, millel kunstiakadeemia otsust lahati.
Arrase sõnul on paratamatu, et Iisraeli-Palestiina konflikti võrreldakse Ukraina sõjaga ning kõik need dünaamikad tõstetakse üks ühele üle. Kusjuures rõhuja ja rõhutav sõltub täielikult inimese enda subjektiivsest tunnetusest, mille muudab enamasti eriti lihtsaks kehv arusaamine piirkonna ajaloost.
"Kui me toome käiku sõnad nagu "genotsiid" või "antisemiit", siis peale seda on väga raske oodata, et toimuks veel tasakaalustatud arutelu," nentis Arras.
Intervjuus tuli juttu tehtud vigadest, loo lahtirullumisest aegjoonel ja järeldustest selle kohta, kuidas juhtis kogu arutelu ajakirjandus.
Intervjueeris Indrek Lepik.
Annika Arras: mõisted "genotsiid" või "antisemiit" lõpetavad arutelu
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
7. oktoobri rünnak ja Gaza sõda on muutnud Iisraeli juutide ning Iisraeli kodanikest palestiinlaste vahelised suhted erakordselt pingeliseks.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.