Jäätmekäitluse sektor on uuenduste ootel, kuid omavalitsused ei tee koostööd ja riik vaatab pealt.

- Jäätmekäitlejad pole oma eesmärkideni seni jõudnud. Foto: Andres Haabu
Ettevõtte Cronimet Nordic ostu- ja müügijuht Marko Erlich tunnistab, et jäätmekäitluse reform on laialivalguv. "Keegi ei taha vastutust võtta. Iga omavalitsus on jäetud üksi," rääkis Erlich.
Müügijuhi sõnul peaks lähedasem olema ka riigi ja valdkonna ettevõtete koostöö. "Riik peaks olema ennekõike jäätmekäitlusettevõtele partner," tõdes ta.
Tootjavastutusorganisatsiooni juhatuse liige Kristiina Dreimann tõdeb, et kulud ja mahud aina kasvavad. Ta toob esile, et kõige rohkem on näha sisendhindade, transpordihindade ja tööjõukulude kasvu. Ka jäätmemahtude kasv on hoogustunud, mis Dreimanni sõnul on aga positiivne.
“Selleks, et materjal jõuaks uuesti tootmisse, peaks olema hästi toimiv materjaliturg,” ütles Dreimann. Metallil tema sõnul see väärtus on, aga mis puudutab plastikut või joogikartongi, siis seal see turg pigem puudub.
Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi.
Reform viis sektori räästa alla. Jäätmekäitleja: keegi ei taha vastutust võtta
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuula ka saadet
Jäätmekäitluse edetabeli esiotsast ei leia üllatuslikult teada-tuntud nimesid, vaid hoopis väiksemaid tegijad. Jäätmereformi suhtuvad kõik kriitliselt.
Eesti on teelahkmel, kus mööblisektorilt oodatakse jätkusuutlikkusse panustamist, ent ettevõtetele see majanduslikku kasu ei too.
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.