Balti riikide pangavälise finantseerimise liider SME Finance on investoritelt kaasanud enam kui 100 miljonit eurot ja on tänu sellele valmis esitama Eesti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele konkurentsivõimelisi pakkumisi ning laia finantseerimistoodete portfelli: ärilaene, faktooringut ja liisingut. Ettevõtte eesmärk on saada tõsiseks alternatiiviks pankadele, kes on pandeemia ajal ettevaatlikud, ja saavutada juhtpositsioon riigi pangavälisel finantseerimisturul.
SME Finance Baltikumi müügijuhi Lukas Baškyse sõnul puutub Eesti ettevõtlus sarnaselt Leedu ja Läti omale kokku samasuguste väljakutsetega: Covidi pandeemia ja ebakindluse tõttu on pangad muutnud laenupoliitika rangemaks, vähendanud riskiisu ja hakanud potentsiaalseid kliente karmimalt hindama. Seetõttu on osa ettevõtteid traditsioonilisest rahastamisest ilma jäänud. „Tuleme Eesti turule, et seda olukorda muuta. Mõistame, et praegu on äriettevõtetele kriitiliselt tähtis omada finantseerimispartnerit, kes võtab vastu kiireid ja paindlikke otsuseid. Just selline lähenemine on meil võimaldanud kanda kinnitada Leedus ja Lätis ning suurendada oma laenuportfelli koguni 70% võrra – kuni 63 miljoni euroni,“ väitis Baškys. Ettevõte on seadnud endale eesmärgiks kasvatada 2021. aasta jooksul kõigis Balti riikides laenuportfelli 165 miljoni euroni.
SME Finance kliendid saavad vastuse rahastamise taotlusele ühe päeva jooksul, kuna otsus tehakse tehisintellektil põhinevatele riskihindamise algoritmidele tuginedes. Teenuste kasutamist hõlbustab ka kaasaegne klientidele mõeldud iseteenindussüsteem. Ettevõtte eesmärk on see, et lõppklient maksaks aastaintressi 5-10 protsenti ja et juurdepääs rahastamise allikatele muutuks hõlpsaks, kergesti ligipääsetavaks teenuseks, ega oleks tõsine väljakutse.
2020. aasta sügisel Euroopa Komisjoni elluviidud ettevõtluse rahastamise kättesaadavuse uuringus täheldas koguni 30% Eesti vastajaid, et pankade laenude andmise tahe on vähenenud. See on kõige halvem näitaja kogu Euroopa Liidus. Pankade vähenenud valmisolek ettevõtjatele laenu anda viis riigi ettevõtjad aktiivsete alternatiivsete rahastamisallikate võimaluste otsimise ja kasutamiseni. EK küsitluses osalenud Eesti ettevõtjatest väitis 20%, et nad on kasutanud muid laenude rahastamise võimalusi. Selle näitaja järgi on Eesti Euroopa Liidus esimesel kohal, kuna keskmiselt vaid 7% ettevõtjatest on proovinud kasutada pangavälise finantseerimise võimalusi. Veel 33% komisjoni küsitluses osalenud Eesti ettevõtjaid märkisid, et teised rahastamise viisid on nende jaoks aktuaalsed ning see on Euroopa Liidus teine tulemus Malta järel (37%).
- Foto: SME Finance Baltikumi müügijuhT Lukas Baškys
„On ilmne, et Eesti ettevõtjad kasutavad juba praegu aktiivselt alternatiivseid finantseerimisteenuseid. Kutsume nüüdsest oma finantseerimisotsuste tegemisel pidama nõu ka ettevõttega SME Finance, kuna uus ning tugev turuosaline on ärikeskkonnale alati kasulik. Kõigis Balti riikides näeme kasvavat vajadust alternatiivse rahastamise järele, see äratab ka investeerijate tähelepanu – rekordilise suurusega Euroopa investeerimispanga (EIP) laen Balti riikide äri tugevdamiseks vaid kinnitab seda,“ rõhutab SME Finance Balti riikide müügijuht. 2020. aastal eraldas EIP ettevõttele 80 miljoni euro suuruse finantseeringu. See on ajaloos esimene sellises suuruses EIP laen, mis on antud fintech-ettevõttele. Baškyse sõnul jääb odava kapitali kaasamine SME Finance’i üheks olulisemaks prioriteediks, kuna see võimaldab pakkuda kliendile madalamat laenuhinda – võrreldes tegevuse algusaastatega on see oluliselt vähenenud ja on praegu konkurentsivõimeline ka pankade finantseerimispakkumistega.
Ettevõte otsustas ise astuda veel ühe sammu – alates 2021. aasta keskpaigast alustab tegevust SME Finance’i asutatud neopank SME Bank, kellele on Euroopa Keskpank juba ka väljastanud spetsialiseeritud panga litsentsi. Lisaks olemasolevatele teenustele hakatakse klientidele pakkuma ka maksekorraldusi ja hoiuseid. Neopank stardib Leedus, teises etapis on aga ette nähtud tema laienemine teistesse Balti riikidesse.
SME Finance’i käibest moodustavad praegu suurima osa ehk 71,3% ettevõtluslaenud, mida antakse kinnisvara tagatisega või ilma, käibekapitali finantseerimiseks, kuid ka investeerimiseks põhivarasse.
Faktooringutooted moodustavad ettevõtte käibest peaaegu kolmandiku ehk 27,5%. Liisinguteenus, mida hakati osutama 2020. aastal ja mis on praegu kiiresti kasvav, moodustab 1,2% käibest.
Seotud lood
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.