KredExi korterelamulaenu käendus võimaldab majad korda teha ka maapiirkondades

Pärt Metsar on tegelenud seitsme maja rekonstrueerimisega Valgamaal, peamiselt Tõrvas. "Oman energiaaudiitori kutset ja mul on olemas ülevaade töödest, mida ja kuidas on vaja teha. Üks tähtsamaid töid on olnud korraliku ventilatsiooni rajamine, sest vanades kortermajades on uute õhutihedate akende paigaldamisega ära rikutud varem toiminud loomulik ventilatsioon. Aga sisekliima on ilma ventilatsioonita korterites väga halb!”

Kuna enamus Eesti korterelamutest on ehitatud nõukogude ajal, on Eesti elamufondi suurimaks probleemiks hoonete suur energiakulu, mis avaldab suurt mõju muuhulgas leibkondade majanduslikule olukorrale. Suur osa Eesti leibkondadest elab korterelamutes ja kuna rekonstrueerimine võimaldab kokku hoida kütteenergiat, on selle abil võimalik märgatavalt vähendada ka eluaseme ülalpidamiskulusid. Lisaks aitab ventilatsioonisüsteemi uuendamine kaasa tervisliku sisekliima loomisele korterites.

Paraku ei saa väiksemad korteriühistud aga Valgamaal KredExi käenduseta üldse pangalaenu. Metsar meenutab, et kui käenduse tasemeks oli 75%, tekkisid samuti mõnel majal laenu saamisega probleemid, aga kui KredEx tõstis käenduse 80%-ni, siis probleemid lahenesid.

KredExi eluaseme- ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul näitab KredExi kogemus selgelt, et majade terviklik rekonstrueerimine, sh küttesüsteemi uuendamine toob kaasa olulise säästu ning ventilatsiooni uuendamine parandab märgatavalt korterite sisekliimat. "KredEx on korterühistutele väljastanud laenukäendust ning erinevaid toetusi. Ka edaspidi on pangalaenu võtmisel võimalik kasutada korterelamu laenukäendust, mida pank peab üldjuhul vajalikuks siis, kui rekonstrueeritav elamu asub tõmbekeskustest eemal, majas on väga vähe kortereid, mis tähendab, et iga korteriomaniku maksekäitumine mõjutab koheselt ühistu maksevõimet ning ka juhul, kui elamus on võlgnikke. Seega võimaldab käendus maju korda teha üle-eestiliselt olenemata majade suurusest.“

Kui ühistu on teinud renoveerimisotsuse, tuleks hakata kohe raha koguma. Summad sõltuvad Metsari sõnul sellest, kas enne on juba mingi rahavaru olemas või mitte. "Pangaga asjaajamisel annab raha kogumise toimumine suure plussi. Lihtne valem on selline: kuumakse korteri ruutmeetri kohta = pangalaenu suurus*1,4/ (korterite pindalade summa*240)," ütleb Metsar.

1,4 on koefitsient, mis näitab, et 20 aasta jooksul tagasimakstav summa on praeguste panga tingimuste juures 1,4 korda suurem laenusummast, mis sisaldab ka KredExi käenduse tasusid.

240 on pangalaenu tagasimaksete kestvus kuudes. Näiteks kui majas on 12 korterit, pindalade summa on 600 m2 ja pangalaenu võeti 20-aastase tagasimakse ajaga 150 000 eurot, siis tuleb tagasimakse suuruseks kuus 150 000*1,4/(600*240) = 1,46 eur/m2. Lisaks soovib pank, et maja koguks remondifondi veel 15%, seega peaks maksma iga kuu 1,68 eur/m2.

Metsar lisab, et ühistu juhatusel on rekonstrueerimise läbiviimisel tähtis osa. "Kindlasti peaksid juhatusse kuuluma inimesed, kes on ise rekonstrueerimisest huvitatud ja saavad selle heaks ka oma aega kulutada. Juhatus peab tegelema enne rekonstrueerimist ka võlglastega, sest korteriomanike võlad ühistu ees takistavad pangalaenu saamist. Võlgadega tegelemine võtab palju aega, eriti kui on vaja kasutada kohtutäiturite abi. Nende huvi Valgamaal kinnisvara sundmüügiga tegeleda on väga väike, sest hinnad on odavad ja saadav tulu pisike.”

Väiksemaid projektimuudatusi tuleb ikka renoveerimisprojektides ette, see pole midagi imelikku ega kahtlast. Kuid seetõttu võiks olla mingi rahavaru, Metsari hinnangul umbes 2% ehituse maksumusest ühistul ettenägematute tööde jaoks olemas olla. Selle raha kasutamine peaks olema kindlasti korteriühistu juhatuse pädevuses, et asju operatiivselt otsustada. Ka peab olema ühistul olemas raha projekteerimistööde eest tasumiseks, nende hind on ligikaudu 10 000 eurot.