• OMX Baltic−0,31%272,98
  • OMX Riga0,13%873,69
  • OMX Tallinn0,42%1 742,28
  • OMX Vilnius−0,11%1 052,85
  • S&P 500−0,28%5 712,69
  • DOW 30−0,61%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 1000,09%8 184,24
  • Nikkei 2251,11%38 474,66
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%107,7
  • OMX Baltic−0,31%272,98
  • OMX Riga0,13%873,69
  • OMX Tallinn0,42%1 742,28
  • OMX Vilnius−0,11%1 052,85
  • S&P 500−0,28%5 712,69
  • DOW 30−0,61%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 1000,09%8 184,24
  • Nikkei 2251,11%38 474,66
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%107,7
  • ST
  • 29.11.18, 11:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Teerajaja Balti innovatsioonifond saab mantlipärija

Euroopa investeerimisfondi (EIF) toetusel loodud Balti innovatsioonifond (BIF) on olnud Balti riikide era- ja riskikapitali turu loomisel ja kasvatamisel väga edukas ning seetõttu arutab EIF koos Eesti, Läti ja Leedu valitsustega võimalust asutada Balti innovatsioonifond II, mis loodab tegevusega alustada 2019. aastal.
Vasakult: Rain Lõhmus, Peeter Saks ja Margus Uudam.
  • Vasakult: Rain Lõhmus, Peeter Saks ja Margus Uudam. Foto: Raul Mee, Eiko Kink
Eesti, Läti ja Leedu valitsuste agentuuride KredExi, Altumi ja Invega ning Euroopa investeerimisfondi 2013. aastal loodud Balti innovatsioonifondi üllas eesmärk on suurendada kapitaliinvesteeringuid Balti riikide ettevõtetesse. Tänu Balti innovatsioonifondi initsiatiivile on Eestis, Lätis ja Leedus käivitunud suur ja arenenud riikidele omane era- ja riskikapitaliturg, millest saavad tootlust nii riik kui ka kõik Eesti inimesed oma pensionifondide kaudu. Era- ja riskikapitalifondide investoriteks on kõikjal peamiselt kohalikud pensionifondid. Kui kohalikud pensionifondid on turu arengusse kaasatud, siis järgmine suurem eesmärk on tuua Eesti era- ja riskikapitalifondidesse ka väljastpoolt Baltikumi investoreid lisaks.
Balti innovatsioonifondi toel oli tänavu juuni lõpuks Balti riikides investeeritud 138 miljonit eurot 30 ettevõttesse. Tänase seisuga on investeeringuid tehtud 16 Eesti firmasse, samuti on kasvuvõimaluse saanud mitu Läti ja Leedu firmat. Viimati kaasas tänu Balti innovatsioonifondile ja temaga koostööd tegevale riskikapitalifondile Livonia Partners 4,4 miljonit eurot Eesti äritarkvara platvorm Scoro. „Summad, mis on Eesti, Läti ja Leedu kasvu finantseerimiseks saanud, jäävad vahemikku 0,3–10,5 miljonit eurot, keskmine on 5 miljonit eurot,“ ütles Euroopa investeerimisfondi BIFi turundusspetsialist Jurate Azelionyte. Tema sõnul on Balti innovatsioonifondi juurde tekkinud allfondide rahahulk kokku 335 miljonit eurot, millest kolmandik on investeeritud.

Mis saab olema uue, Balti innovatsioonifondi II peamine eesmärk?

BIF on juba parandanud Eesti väikeettevõtete võimalusi ja suurendanud nende ligipääsu rahastusele. „Arutluse all oleva BIF II fondi peamine eesmärk on julgustada kasvu investeerima ka väikesi Eesti ettevõtteid ning täita täna turul olevaid lünki just selles valdkonnas,“ kommenteeris Azelionyte.
Ta lisas, et selle tagasiside on nad saanud Eestis tegutsevatelt fondijuhtidelt ja vajalik on julgustada oma ettevõtluse kasvu investeerima ka väikefirmasid ning seetõttu ootavad nad väga, et selleks luuakse ka uus fondifond. Praegu investeerivad ettevõtetesse Balti innovatsioonifondi allfondid sedamööda, kuidas näeb ette iga konkreetse fondi investeerimispoliitika. Allfondid on BaltCap, BPM Capital, Livonia Partners ja Karma Ventures. Kaks mandaati on veel fondidele välja andmata.

Euroopa investeerimisfond aitas üles ehitada Eesti era- ja riskikapitalituru

Rain Lõhmus, Livonia Partners Fondi üks asutajaid
Euroopa investeerimisfondi (EIF) toetusel loodud Balti innovatsioonifondi mõju on olnud Balti riikide era- ja riskikapitaliturule uskumatult positiivne. Ka Livonia Partners on kõigis Balti riikides tegutsev erakapitalifond, mis on saanud kasu Euroopa investeerimisfondi investeeringutest Balti investeerimisfondi fondifondi alates 2015. aastast.
Toona domineerisid Eesti, Läti ja Leedu erakapitalituru valdkonnas üks või kaks fondi. See on tänaseks muutunud teiste seas ka tänu Livoniale. Euroopa investeerimisfondi investeeringud aitasid Livonial saavutada eesmärgiks seatud fondi suurust, tegelikult on selle taga hoopiski midagi enamat, sest EIFi raha aitas tõesti palju kaasa sellele, et luua kohalik investeeringute kogukond erakapitalifondide taha, näiteks said Balti riikide pensionifondid tänu sellele hakata oma raha paigutama ka erakapitalifondidesse.
On väga oluline, et EIFi toetus siinse regiooni erakapitalituru arendamiseks jätkub. Turg on noor ja seni ei ole veel olnud ka mitte ühtegi väljumist. Seega ei ole veel saavutatud arengutaset, kus saadaks hakkama ilma abita.
Ma pakun, et BIFi-laadsed algatused peavad jätkuva veel mõned aastad, et väikesed ettevõtted saaksid kasvada ja et toimuksid ka väljumised. Meie tiim plaanib investeerida 3–15 miljonit eurot 8 kuni 12 väikefirmasse.
Olen alati uskunud erakapitalituru võimsasse potentsiaali. 1999. aastal asutatud LHV Grupp kasvas üheks kõige olulisemaks varahalduriks regioonis. EIFi panus on andnud võimaluse esile kerkida uuel sõltumatul fondivalitsejal Balti riikides. Livonia Partners Fondi abil on saanud investeeringuid kasvuks Eesti tarkvarafirma Scoro, Leedu TV ja internetiteenuse pakkuja Cgates ja saunamaterjalide tootja Thermory.

Mida rohkem on fonde ja fondijuhte, seda efektiivsem on ka kohalik turg

Peeter Saks, BaltCapi tegevjuht ja juhtivpartner
BaltCap on raskekaallasest eraja riskikapitaliinvestor Balti riikides. Tänu Euroopa Investeerimisfondi (EIF) 20 miljoni euro suurusele investeeringule kahte BaltCapi fondi – erakapitali ja kasvufondi – on fondijuht suutnud teha rohkem investeeringuid ning leida uusi investoreid Balti riikides.
EIFi panus Balti riikide era- ja riskikapitalivaldkonna arengusse ja kasvu on märkimisväärne. Eestis on olnud suur nõudlus omakapitali investeeringute järele, BaltCapi erakapitalifond on juba täielikult investeeritud ja uus kasvufond rahastatud.
EIF on jaganud oma kogemusi Eesti fondijuhtidega ning nende osalemine on andnud ka teistele investoritele signaali, näiteks pensionifondi juhtidele, et erakapital on oluline ja kasumlik varaklass. Euroopa investeerimisfondi toetusel loodud Balti Innovatsioonifond (BIF) on andnud Balti riikide uutele fondijuhtidele võimaluse silma paista. Mida rohkem on fonde ja fondijuhte Balti riikides, seda efektiivsem on ka kohalik turg. Vaid paar tegijat Balti riikides ei ole piisav, aga näiteks 4–8 oleks juba täiesti korralik.
Võrdluseks saab tuua Rootsi, kus fonde ja fondijuhte on kümneid kui mitte sadu ja seetõttu on kapitali kättesaadavus ettevõtetele väga hea ning tänu aktiivsele kohalikule turule armastavad sinna investeerida ka välisinvestorid. Oluline on ka see, et investeeringud jätkuksid ning et Balti regiooni era- ja riskikapital kui kasvu ja innovatsiooni mootor saaks jõudsalt edasi areneda.
Taasiseseisvunud Eesti on noor riik ning kapitali ei ole veel piisavalt kogunenud. BIF aitab Eestil luua tugeva vundamendi eraja riskikapitali sektoris. BaltCapi fondide abil on saanud investeeringuid näiteks turuliider töötervishoius Qvalitas, digitaalseid arvelahendusi pakkuv Fitek ja Eesti juhtiv hambakliinik Unimed Ühendatud Kliinikud.

Balti riikide idufirmad on väärt fondijuhtide konkureerivaid pakkumisi

Margus Uudam, riskikapitalifondi Karma Ventures asutaja ja Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon EstVCA juhatuse liige
Balti innovatsioonifond (BIF) andis hoo sisse Balti riikide era- ja riskikapitaliturule. Kõige olulisem on sealjuures, et investorid suhtuvad nüüd era- ja riskikapitali võimalustesse kui arvestatavasse varaklassi ja see omakorda tähendab, et luua saab veelgi rohkem fonde, mis on ülioluline selle investeerimisvaldkonna arenguks.
Juba täna on Balti riikides üsna lai valik fonde ja fondijuhte. Erinevad fondijuhid täiendavad turgu mitmete kompetentsidega ja erinevatel fondidel on erinevad fookused, mis omakorda annab just suuremad võimalused iduettevõtete kasvuks. Balti riikide idufirmad on seda väärt, et saada mitmete fondijuhtide konkureerivaid pakkumisi. Fondihaldurite arvu kasv tähendab ka võimalusi rohkemateks sündikaatideks, mille puhul mitmed fondid korraga osalevad samas investeerimisringis.
Vaadates tulevikku, siis on tähtis jätkata Balti riikide toetamist mõne uue fondi (näiteks BIF II fondi) kaudu. BIFil on olnud märkimisväärse tähtsusega era- ja riskikapitaluturu ökosüsteemi tekkimisel Balti riikides ja see peaks turu arengu nimel koostöös suurinvestoriga jätkuma. Karma Ventures on olnud aktiivne sellel turul alates 2016. aastast ja Euroopa investeerimisfondi panus nende tegevusse on olnud 25 miljonit eurot.
Karma Ventures fond on suurendanud oma mahtu 60 miljonilt 70 miljonile eurole ja plaanib investeerida veel 25 Balti riikide iduja kasvufaasi tehnoloogiaettevõttesse. Karma Ventures abil on saanud investeeringuid kasvuks SpectX, SonarWorks ja CG Trader.

Varases faasis ettevõtete arengut toetab lisaks ka EstFund

Lisaks Balti innovatsioonifondile on Eesti valitsus läbi KredExi ja koostöös EIFiga käivitanud ka 100 miljoni euro suuruse kogumahuga fondifondi EstFund.
Euroopa Regionaalarengu Fond rahastab fondi ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava 2014–2020 fondidest summaga 48 miljonit eurot. EIF investeerib 12 miljonit eurot. Fondifondile lisandub erainvestorite panusena veel ligi 40 miljonit eurot.
Investeeringuid ettevõtetesse tehakse riski- ja erakapitalifondide kaudu. Esimene investeering tehti 2017. aasta lõpus fondi United Angels Co-Investment Fund I, suurusjärgus 15 miljonit eurot. Tänavu suvel teatas KredEx, et EstFundist investeeriti ka fondidesse Tera Ventures Fund II ja Equity United PE I, mis said vastavalt 30 ja 15 miljonit eurot.
Fondifondi toel on saanud investeeringuid nutikate aedade tootja Click and Grow, sõidujagamisteenuse taevasse tõusnud Taxify, idufirmade kiirendi Lift99, Soome päritolu toidutellimisrakendus EpicFoods ja hotellidele mobiilse vastuvõtu lahenduse loonud GuestJoy.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.10.24, 22:09
Töösuhtes puudub tingimusteta armastus
Kuigi töötame selleks, et suurendada heaolu, luua kindlustunnet endale ja lähedastele, võib tööpinge heaolu ja suhteid kahjustama hakata, kirjutab Tallinna Ülikooli õppejõuarenduse ekspert Katrin Aava.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele